Meie päevist

Anna Haava

Anna Haava

Meie päevist

I

„Kuid pilvis vist istusid jumalad“

Kuid pilvis vist istusid jumalad

Mu armsam, ta armastas lillesid,

Helkheledaid, purpuripunaseid,

Vaikvaluvaid, uhkeid mu aias.

Kuid kuninglik-uhkelt käis mööda ta tee!

Ja kaasaks tal kallis, maailmatu töö –

Ja leinasid nuttes mu lilled.

Nii rändas mu Kalev, nii päevad ja ööd,

Ja kandis ja kangutas kaljud ja mäed;

Nii eksisin minagi leinas.

Kuid pilvis vist istusid jumalad –

Ja naersid, kuis meie nii rumalad!

Nii otsatu pooleks meil elu!

В В В В Juunil 1918.

Гњks inimene, Гјks kannataja

Гњks inimene, Гјks kannataja,

Siin ilmas eksis ta eluaja –

Kui see, kel kuskil ei kodumaja:

Mis õitses ka, leekis meelsügavas! –

Säälüle vaikvangiv kui lumi ja paas –

Et kustmata-mässavad kiirged.

Kui eksivad unenäo viirged

Vast levisid mõõtmata sügavast –

Kui vaimukauged siit maisest maast.

Nii eksis ta, kannatas eluaja.

Ja võõraks jäi temale ilmamaja.

В В В В 1916.

Ju Гµitsvad kГµik hellerheinad

Ju Гµitsvad kГµik hellerheinad,

Г•rn-Гµhetab Гµierpuu,

KГµik metsad ja taevaseinad

Kui muinasjutus nad ju;

Ja kudusin omale kuue,

Suivirvetest valuva.

– Kui sina, mu kauge, ei tule –

Mis teen ma siis sellega!

Siis närbuvad hellerheinad –

Vaik variseb õierpuu –

Suivirvete üle kõik leinad –

Kurb-kumavad päike ja kuu.

Miks sina ei tule, mu armsam –

Miks sina ei tule ju!

Kes kudus nii kunnatu kauge?

Kas vahe nii vГµrratu?

В В В В 1916.

Oleksid sina tulnud

Oleksid sina tulnud kui meri,

Vägev ja voogav kui igavik sa –

Oleksin sinus rahu leidnud,

Г•nnelik, Гµnnelik sinuga!

Oleksid sina astunud alla

Minu ohtude pimeda –

Oleksin laulnud suurt päikeselaulu,

Г•nnelik, Гµnnelik sinuga!

Oleksid sina tulnud kui Г¤ike!

Tormil säält pilvede-kaugustest!..

Oleksin hõiskel kui Jumala kätelt

Võtnud ka surmagi sinu käest.

В В В В 1916.

Mis on meie Гµnneviivud

Mis onmeieГµnneviivud

Meie-ainus muinasjutt –

Ei see ilma ilmutada,

Kõikidele kuulutada –

See on ainultmeie, kahe.

– Ehk – siis paistku taevatähed –

Laulgu kaugel helgil ehad –

Virveil viigu vetelained

Salajuttu meitest kahest…

– Ehk! –  siis laulgu leekiv päike!

Pilvilt alla hГјГјdku Г¤ike

Lausa lennul Гјle ilma:

Kuidas kaks me, kuninglikku,

Maitsnud ilmas igavikku,

Mis on ainultmeie, kahe!

Mis onmeie Гµnneviivud,

Meie-ainus muinasjutt –

Ei see ilma ilmutada,

Kõikidele kuulutada –

See jääb kauniks meie kahe.

***

Mis on meie õnneviivud –

Meie õnnis muinasjutt –

Ah! see ilmas olemata!

Igavesti tulemata!

Hirvitab ääretu üksildus,

Huiskab tuul mu pilksel aknal –

Kujuvad pilkased deemonid,

Kujuvad, kujuvad ääretut kaugust

Vahel Sinu ja minu maailma.

Hirvitab ääretu üksildus,

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anna-haava/meie-p-evist/) на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.