Kergejalgne kuningat?tar

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kergejalgne kuningat?tar

KERGEJALGNE KUNINGAT?TAR

?kskord oli ?ks v?ga ilus ja kaunis kuningat?tar, k?igil pool kuulus, sest tal k?is palju kosilasi, k?ll hommiku ja ?htu, k?ll l?una ja p?hja poolt, n?nda et mitmel ajal n?dal otsa peiuratsud ?uev?ravast ei l?ppenud. Aga kosimine polnud meestel nii h?lpus kui meieaegseil, kes m?nikord ?hel hommikul seitse suitsu l?bi k?ivad ja siiski kaela ei kaota. Kauni kuningat?trega oli teine lugu ja peigudel pidi rohkesti julgust olema, kui nad kosja tahtsid minna. Kuninglikul t?tarlapsel olid v?ga kerged jalad; seep?rast oli ta isale kindlasti t?otanud mitte enne mehele minna, kui peiukese leiab, kellel niisama kiired koivad oleksid, et mitte ?ksnes temaga v?idu, vaid veel t?ki maad m??da j?uaksid joosta. Noh, sest ep oleks suuremat viga olnud, kui v?idujooksu k?rva ?ks teine t?kk lisaks ei oleks pandud: et iga kosilane, kelle sammud piiga sammusid ei j?ua v?ita, kohe oma elu pidi kaotama.

K?ll tuleb imeks panna, et siiski ikka veel noori suurtsugu mehi maailmas leiti, kes kardetava katset?ki ette v?tsid, ehk k?ll veel keegi neist paremat palka ei olnud saanud, kui et tal k?lmaks ja kangeks l?inud keha pea v?rra l?hemaks tehti. Maharaiutud pead pandi siis iga kord nagu neile pilkamiseks ja teistele hirmutuseks pikkade ritvade otsa kuningakoja ette p?sti.

M?ni targem v?iks n??d m?elda, et neil ritvade otsas rippuvail nuppudel vist palju aju ja aru sees ei v?inud olla, kui nad nii albil kombel elu odava hinna eest turule olid viinud. Aga niisugused targad m?tlejad unustavad, et m?nel noorel inimesel tuline veri meelem?istuse ?ra k?psetab, misl?bi vahel enam m?istust peas kui peas leitakse.

Aegam??da n?hti ometigi, et hirmutuseks ritvade otsa pandud nupud seda head tegid, et kosilaste alatine jooks v?henes ja m?ni tulija v?ravast tagasi p??ras, enne kui ?nnekaupa katsuma l?ks. Siiski tuli vahetevahel ?ks ja teine alp sinna, kes enam koju tagasi ei l?inud, vaid oma pea kaarnate roaks ridva otsa andis.

N??d olid juba kosilaste ratsude kabjad t?kk aega teelt n?nda v??rdunud, et rahvas lootma hakkas, k?ik t?hja tuule k?igud v?iksid l?ppenud olla, kui korraga keegi himude kiinist kihutatud kauge maa kuningapoeg uuesti teele oli l?inud. See kosilane oli v?ga kaval mees; sellep?rast oli ta juba kodus paar aastat v?i kauemini oma jalgu jooksu vastu iga p?ev koolitanud. N??d oli mehel amet selge, sest kogu kuningriigis, mis ta isa valitsuse all, ei leitud ei meeste- ega naisterahva soost mitte ?htki, kellest kuningapoeg m??da ei oleks jooksnud. Kui ta n??d hiljemini t?lla ja hobustega kosjateele s?itis, tahtis ta esiteks seel?bi oma rikkust rahvale n?idata, teiseks jalgu puhata, et need enne v?idujooksu ei v?siks. Poole vaka osa kulda v?ttis noormees teemoonaks kaasa, mis nagu kaerakott t?lla taha kinni seoti.

Kuningapoeg ei olnud kosjateel veel kaugele s?itnud, seal n?eb ta korraga kaugel lagedal inimese kuju otsekui linnutiibadega lendavat. M?ne silmapilgu p?rast vihiseb kiirejalgne mees nagu tuul t?llast m??da.