Udum?e kuningas

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Udum?e kuningas

UDUM?E KUNINGAS

Kord olid k?lalapsed metsas ?itsil. ?? oli k?lm ja udune, n?nda et ka tule ??res soe kohmetanud k?si enam ei tahtnud painutada. Seal ?tles ?ks terase vaimuga t?tarlaps:

„Tahan ennemini t?ki maad joosta, see teeb mulle enam sooja kui tule ??res istumine.“

N?nda r??kides pistis ta teiste hulgast jooksu. Teised naersid talle j?rele ja ?tlesid: „K?ll ta tuleb pea j?lle tagasi!“ Aga v?ike jooksik ei tulnud tagasi.

Kui hommikul koit juba v?ljas oli, hakkasid nad kadunud t?tarlast h??dma, aga kuskilt poolt ei tulnud h??li vastu. Lapsed arvasid: ta on vististi k?lasse l?inud. Kuid koju tulles ei leitud v?ikest jooksikut kuskilt. Vanemad l?ksid metsa t?tart otsima; k?isid enam kui poole p?eva ?hest paigast teise, ilma et j?lgi oleksid leidnud. N??d t?usis neil hirm, et metsalised ehk lapse on tapnud. Mure ja kurbusega l?ksid nad ?htu eel koju tagasi.

Kadunud laps oli t?ki maad teistest eemale jooksnud, kuni ta ?hele m?ek?nkale j?udis, kus tuluke p?les; muud ei v?inud ta paksu udu l?bi n?ha. Laps arvas tule juures teisi ?itselisi olevat, ronis m??da m?ekinku ?les ja n?gi, et halli habemega ?he silmaga vanamees tule ??res k?ljeli maas ja raudkepiga tuld kokku l?kkas.

Laps tahtis kohkudes j?lle tagasi minna, aga vanamees oli teda juba n?inud ja h??dis valju h??lega:

„J?? seisma, v?i ma viskan sind raudkepiga! Mul on k?ll ?ksainuke silm, aga see on niisama osav kui k?si, nii et ma iial sihist k?rvale ei viska!“

Laps j?i v?risedes seisma. Vanataat k?skis teda ligemale tulla, mida laps ei julgenud; seal t?usis vanamees ?les, v?ttis t?tarlapse k?est kinni ja ?tles: „Tule soendama.“

V?risedes ja vabisedes pidi t?tarlaps temaga minema. Vanamees v?ttis saia oma kaelkotist, andis lapsele ja k?skis teda s??a. Siis koputas ta raudkepiga muru peale ja kaks ilusat t?tarlast seisid kohe tule ??res, nagu oleksid nad maapinnast ?les t?usnud. Natukese aja p?rast olid lapsed s?brustanud, m?ngisid ja tegid nalja tule ??res.

Aga vanamehel oli silm kinni, nagu oleks ta maganud.

Kui koit oli t?usmas, astus ?ks vanaeit sinna ja ?tles k?lalapsele: „T?na pead sa meie lastele v??rsiks j??ma, ka tuleva ?? siin magama; siis l?kitan su koju tagasi.“

Ehk k?ll k?lalapsel esiotsalt hirm oli olnud, siiski sai ta teiste lastega pea nii tuttavaks, et talle enam kartust ega kodum?tteid ei tulnud. P?ev l?ppes neil m?ngides ja ?htul viidi lapsed ?heskoos magama. Aga teisel hommikul tuli ?ks noor naisterahvas ja ?tles k?lalapsele: