P?hjamaa lapsed
Anna Haava
Anna Haava
P?hjamaa lapsed
I
„Mis mina kodu-nurmelt noppinud” –
… „Mis mulle toonud tuule-hoogu”.
Kreutzwald
ME OLEME P?HJAMAA-LAPSED
Meid saatnud waikuste-helin —
Ja t?hte-s?rawad ??d —
Kuu-kumawad, lumitand metsad —
Ja waiksed kaugele-teed:
Me oleme p?hjamaa-lapsed.
J?eb lumekargelt p?uue
Meil s?dame s?gawam ?nn —
Ja s?dame s?gawam walu —
Nad ainult aimata on —
J?eb igawest ?tlemata
Meil s?dame ?ndsam ?nn!
Ja s?dame s?gawam walu,
Mis waikiw kui igawik on —
SA, MINU P?HA KODUMAA-PIND
Sind armastan, mina koduta lind,
Sind, minu p?ha kodumaa-pind!
Sa higi ja werega joodetud!
Sa ohwritega ostetud! —
Teid ?nnistan, t??ga-koormatud k?ed!
Teid, mures ja hooles waewatud p??d!
Kes ustawad s?jas isamaa eest,
Kus t?uswad teil kantsid rahut??st! —
Teid ?nnistan! – ?nnistan tuhatkord sind
Sa minu p?ha kodumaa pind!
MEIE, SAATUSEST WALITUD
Meie, saatusest walitud,
Ristitules seletud —
Waritsegu meid wetewood!
T?usku tuhanded tuulehood!
Kaswagu pilwed kui pilksed m?ed!
Meie ?mber surmaw?ed!..
Edasi! edasi! – elu meil ees!
Meie kilp on t??s ja t?es!
Meie, saatusest walitud,
Ristitules seletud!
MU LAULUD EI „KUNSTI”-K?LAD
Mu laulud ei „kunsti”-k?lad,
Mis p?rga ihkawad. —
Sai tulla kohtum?istjad!
Ja kes neid wihkawad;
Sai tulla! kel k?lma m?istust —
Kel ahtakest, angunud meelt —
Ja kellel’ ehk haawu nad saatnud..
Ja kes nad kustutaks teelt: —
Need tulewad, l?hewad warjud —
Puult langeb ehk m?nigi leht; —
Kuid waikselt waatab taewast —
J?eb seisma saatuse – t?ht.
WAST SIISKI…
Mjs on mul teiega tegmist!
Teie, s??nud, joonud Jumala loomad!
Teie, p?iksek?llas n?rbuwad lilled!
Mis on mul teiega tegemist! —
Mis on mul teiega tegemist!..
Mina, eksiw, r?ndaw t?heke,
Mina p?rmup?uest ?ks s?deke! —
Wast siiski… ah!..
ORJADEHULGAD
Orjadehulgad – nad liiguwad laial’ ja salgus —
?lemaa-orjadehulgad!
Orjadehulgad – nad meile kui pakuks jalgus!
Waimliselt orjased hulgad!
Orjadehulgad – neid ehtinuid, isanda-kuues —
Orjased j?ukatehulgad!
M?nusalt, m?ttetalt s??es ja juues, —
Waimliselt waesemad hulgad!
Orjadehulgad – nad tallawad emakeele!
Waimliselt h?marad hulgad!
M??wad, oh, waba ja mehise meele!
Waimliselt wiletsad hulgad
Orjadehulgad! nad waabatud w??rast w?rwi —
Sauesed orjadehulgad!
T?idawad w??raste kantside serwi —
?lemaa-orjadehulgad!
„EUROPA” KUI WAATAKS
N?okatte-pidule ehime,
Nii laenatud hilpudes kehime —
„Europa” kui waataks, kui meid nii n?eks
Oi, kuidas ta „reverenzi” teeks:
„Kust-rahwas? kas Saksast? Sarmatiast?
Kas Seine kaldailt? w?i Karjalast?
Ja kuhu nii minek? – oi, lapsemeel!
Kas kaua nii m?tlete m?ngida weel?..
– Kui homme „visitele” tulete —
Siis, ootame, midagi olete!