?nne-rublat?kk
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutud.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
?nne-rublat?kk
?NNE-RUBLAT?KK
?kskord elas ?ks n?ukas talumees; tal oli kolm poega, kellest kaks vanemat igapidi v?ga osavad mehed olid, aga noorem poeg n?is lapsest saadik natuke lollakas, n?nda et temast kuskil t??l ?iget asjatalitajat ei leitud. Isa ?petas neile surmavoodil:
„Kui minu elup?evad n??d, nagu ma arvan, ?htule j?uavad ja mind siit maailmast ?ra kutsutakse, siis jagage p?randus n?nda, et kaks vanemat venda varandust ?hetasa saavad, ja kui tahavad, ka p?llumaad pooleks v?tavad. Himustaks kumbki ?ksi majapidajaks j??da, siis maksku ta teisele vennale nii palju raha, kui pool p?ldu v??rt on. Sina, Peeter, minu noorem poeg, ei k?lba majapidajaks ega teistele sulaseks, sellep?rast pead sa v?lja r?ndama ja laias ilmas oma ?nne kastuma. Sinu ristiema kinkis ristimise p?eval ?he vana rublat?ki, mida ta ?nnerahaks nimetas ja sulle kaasa anda k?skis, kui sa ?kskord vanemate kojast pidid v?lja minema. Tema ?tles: niikaua kui minu ristipojal ?nne-rublat?kk taskus on, v?ib ta igas kohas h?lpsasti l?bi saada, sest et h?dad ja viletsused ?he ?nnelapse k?lge ei v?i puutuda. Jah, v?ta siis vaderiand p?randuseks ja katsu, kuidas sa tema abiga l?bi saad.“
Teisel p?eval heitis isa hinge. Pojad vajutasid tal silmad kinni ja matsid ta maha. Et vanemad vennad m?lemad alles poissmehed olid, j?id nad ?heskoos isatalusse elama. Nad andsid nooremale vennale leivakoti selga, mis k?ige v?hemalt n?dala p?evad meest v?is toita, ja ?tlesid siis: „Mine n??d ?nneteed otsima!“
Peeter l?ks vilistades ?uev?ravast v?lja ja v?ttis teek?iku hommikut vastu, m?teldes: kui p?ike hommikul t?useb, siis n?itab ta mulle sihti ette, et eksimise p?rast kartust ei ole.
Niikaua kui ta moona leivakotist leidis, ei olnud tal pisemat muret, vaid ta r?ndas lauldes ja vilistades p?ev-p?evalt kodust kaugemale. M?ne p?eva p?rast leidis ta leiba v?ttes, et kott t?hjendatud oli, aga et tal k?ht parajasti t?is oli, ei tundnud ta sellep?rast midagi raskust. Teisel hommikul magamast t?ustes ahmas ta j?lle k?e leivakotile, mis aga niisama t?hi oli kui tema k?ht. Raske s?damega sammus ta veel penikoorma osa teed edasi, istus siis maha puhkama ja hakkas n?u pidama, mis ta n??d pidi ette v?tma, et t?hja k?hu n?pistusest v?iks p??seda. Rublat?kk seisis k?ll puutumata taskus, aga mis see temale siin v?is aidata, kus kedagi inimeselooma ligimail ei olnud, kelle k?est ta leiba oleks v?inud osta. Ta toetas pea kivi najale ja sirutas keha muru peale, lootes, et ehk magades midagi m?nusat n?u v?iks leida.
Unest ?rgates leidis ta enda k?rval ?he v??ra vanamehe istumas, kel pikk valge habe suus, aga ?ksainuke silm peas oli. See silm seisis kesk-otsa ees nina kohal; seal, kus muidu loodud kombel inimesel silmad seisavad, n?hti vanamehel kaks suurt soolat??gast, mis kui oinatalle sarved olid. Kolm suurt musta koera, ?ks ikka t?kk teisest suurem, lamasid vanamehe jalgade ees.