N?kineitsi

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutud.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

N?kineitsi

N?KINEITSI

Vanal ?nneajal leiti maa peal palju paremaid inimesi kui praegu, sellep?rast laskis ka taevaisa m?ne imelikuma loo neile avalikuks ilmuda, mis n??d kas hoopis varjul seisab v?i harukorral kellelegi ?nnelapsele n?htavaks t?useb. Linnud laulavad k?ll vanal viisil kui ennegi ja elajad teevad isekeskis h??litsemisi, aga kahju, meie ei oska nende keelt ega v?i nende juhatamistest midagi ?petust leida, veel v?hem sealt seest endale tulu v?tta.

L??ne rannas elanud vanal ajal ?ks kaunis n?kineitsi ja olnud rahva silmile sagedasti n?htaval; veel minu suurisa lellepoeg, kes nimetatud kohal ?les kasvanud, oli eemalt paar korda n?kineitsit kivi otsas istumas n?inud, aga poisikesel ei olnud julgust ligemale astuda. Moondatud kujul n?idanud neitsi ennast mitmel puhul, kord kui hobuses?lg v?i lehmamullikas, kord j?lle muu elaja kombel; ta tulnud m?nel ?htul julgesti laste hulka, lasknud neid endaga m?ngida, poisikesi enese selga istuda, ja vajunud siis ?kitselt kui maa alla.

Nagu vanem rahvas jutustanud, olla muistep?evil neitsike enamasti igal ilusal suve?htul merekaldal n?htaval olnud, kus ta kivi otsas istudes kuldkammiga oma pikki valkjasruugeid juukseid silitanud ja kauneid laulusid lahutanud, nii et kuulajatel s?damed kippunud sulama. Aga inimeste liginemist ei olevat ta mitte sallinud, vaid kadunud nende silmade eest v?i l?inud kui luik lainetele kiikuma. Misp?rast ta inimeste eest pakku p?genenud ja nendega enam endist usaldust ei pidanud, sellest jutustame sedamaid pikemalt.

Muistep?evil, kaua enne Rootsi aega, elas L??ne rannas ?ks n?ukas talumees oma naise ja nelja pojaga; igap?evast peatoidust leidsid nad enam merest kui p?llumaast, sest et kalasaak nende p?evil v?ga rohkesti ?nnistatud olnud. Noorem poeg n?is juba maast-madalast vendadest igapidi teisti olevat, ta p?genes inimeste seltsist, luusis merekallast ja metsi m??da, r??kis iseenesega ja lindudega v?i tuulehoo ja veelainetega; aga rahva hulgas ei teinud ta palju iial oma suud lahti, vaid seisis kui unen?os.

Kui vastu s?gist tuulemarud m?ssasid ja laineid hoone k?rguseni ?les kergitasid ja vahtus vastu kallast l?hkusid, siis ei leidnud poisike enam toas mahti, vaid jooksis kui meelest n?rgaks l?inud m?nikord poolalasti mereranda. Tuult ja k?lma ei kartnud tema karastatud keha. Kaldal kargas ta lootsikusse, v?ttis aerud k?tte ja s?udis m?ssavate lainete turjal kui lagle kaldast kaugele, ilma et liigjulgus temale iial h?daohtu oleks s?nnitanud. Hommikul, p?rast maruga m?ssamist, leiti teda mere ??res magusasti magamas.