Hallid laulud

Ernst Enno

Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896-1904). Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus.

Ernst Enno

Hallid laulud

Hall laul

Nad puuri mind kinni pandsid —

Ei tea mispärast ehk kus —

Nad puuri mind kinni pandsid

Ja laulja nime mul andsid,

NГјГјd nutab mu igatsus.

O päike, miks kutsud ikka? —

Mu laul on uiutaw, hall —

O päike, miks kutsud ikka

Teed Гјles otsata pikka?

Sest ees on warwadest wall.

Kesk helide halli sõudu —

Las sääl kõik lõpmata läeb —

Kesk helide halli sГµudu,

Täis sõnade mõttepõudu,

Et uiutus üksi jäeb.

В В В В 14.В III. 09.

Igatsus

Rändawate wete ääres,

Rändawate wete ääres,

Palukmarja warte sГјles

Гњksi karjapoisi pasun

Laulu luikab pilwi üles —

Ja nii kostab ikka tasa

Metsast laulu suma:

Wii mind Гјhes, wii mind Гјhes,

Kauge, meelitaw kuma.

Ja ta luikab oma laulu

Palukmarja warte sГјles,

Ja nii Г¤rdselt kuulab sГјda,

Punub häältest rada üles

Rändawate wete ääres —

Rändawate wete ääres,

Nagu karjapoisi pasun —

Wii mind Гјhes, wii mind Гјhes,

Kauge, meelitaw kuma.

Kui ometi…

Kui ometi kГµik nii ГјkskГµik ei oleks

Nii hallid on eksija teed —

Kui ometi kГµik nii ГјkskГµik ei oleks

Ja hingetiiwad nii kГјtkes poleks

Kesk janu, kus lГµppend kГµik weed.

O, eksijad eneses meresid loowad —

Hall janu on eksija sees —

O, eksijad eneses meresid loowad,

Kõik mered siis eneses tühjaks joowad —

Ja kГµrbe on ikkagi ees.

Ja edasi siisgi weel sammud läewad —

Hall janu, see edasi aab —

Ja edasi siisgi weel sammud läewad,

Ja mõtted õndsaid oasesid näewad,

Et kГµrbe kord otsa weel saab.

Palwe

Kuldne päike,

Sinule tuksub mu igatsus

SГјgawal sГјdames,

Kui otsata tee

Läbi kaduvuse sõuda

Alati noorudes

Sinule wastu, mu armastus,

Kui otsata tee,

Kuldne päike.

Waikne valgus,

SГјgawal sГјdames sinule

Endusi leekima

LГµi kujunew loit,

Suremata sulle rinnas Г¤rkas

Lapsejutt sonija:

WГµta mind, emake, endale,

Kui kujunew loit,

Waikne walgus.

Anna tГµusta

Mureta kuldses kГјlluses

Jlule Гµitsema

Kui walguse laul,

Läbi tuimunud meelte minna

Seemet kГјlwama

Rõõmule helides

Kui walguse laul,

Kuldne päike.

Mu tunded…

Mu tunded on kui kuningalapsed,

Kes läewad elu halli teed

Ning wiisi otswad kuldsest kroonist,

Mis kinni katsid mure weed.

Mu tunded on kui kuningalapsed,

Kes sala kutset kuulewad

Ning unenäos oma krooni kandwad,

Ning päewal eksi rändawad.

Mu tunded on kui kuningalapsed,

Kes koju ei ialgi saa

Ja siisgi oma teed ei jäta

Nii iseendas otsida.

Üksi-jäänud

Nad lähewad kui kurwad õndsad ikka,

Nad armastawad Гјksi halli teed

Kesk lagendikku igawiku pikka,

Kus awarustest saiwad köitwad keed.

Nad otsiwad kГµik oma jumaluse randa,

Kõik üksi jumalaga jätmiseks

Nad suutvad enesele ohwriks anda —

Ja läewad siisgi, läewad matmiseks;

Ja tasa viimast unesärki kinni katab,

Kui ikka puhkamiseks pehme muld,

Ja tuul kГµik ohked oma merde matab,

KГµik kustutab kui kaua wubisenud tuld;

Ja üksi nende hallid mõtted jäewad,

Need Гµndsad mГµtted, kurwad hallid teed,

Ja kes neid leidis, kõik need ikka läewad,

Neil awarustest saiwad köitwad keed.

Конец ознакомительного фрагмента.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целико