Pilli-Tiidu
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Pilli-Tiidu
PILLI-TIIDU
?kskord oli ?ks kehv vabadik, keda jumal lastega rohkem ?nnistanud kui leivaga. T?tred ja pojad kasvasid vanematele r??muks ja olid enamasti k?ik juba v??ra sunni all iga?ks oma leivapalukest teenimas; aga ?hest pojast ei tahtnud kellelegi meelehead tulla. Kas poisike loomisest lollakas v?i muu vea p?rast raisku l?inud v?i kas laisa veri k??nte all oli, seda ei v?inud keegi t?elikult ?telda. Aga et ta, laisk ja vedel, kuhugi asjatalitusele ei k?lvanud, seda pidid vanemad ja k?larahvas ?hest suust t?eks tunnistama. Ei aidanud siin head s?nad ega vitsakaristamised, vaid mida vanemaks poisike l?ks, seda suuremaks kasvas tema laiskus. Talvel toas ahju taga ja suvel p??sa varjus magada oli tema ?lem p?evategu, kus ta vahel ajaviiteks vilistas v?i pajuvilet puhus, et lust oli kuulda.
N?nda istus ta ?hel p?eval j?lle p??sa taga, lindudega v?idu vilet puhudes, kui ?ks v??ras vanamees teed k?ies sinna juhtus tulema. See k?sis lahke s?naga: „?tle mulle, pojuke, mis ametimeheks soovid sa ?kskord saada?“
Poiss kostis: „Ameti p?rast ei ole mul pisemat muret, kui ma aga rikkaks meheks saaksin, et mul tarvis ei oleks t??d teha ja teiste sundimise vitsa all seista.“
Vanamees ?tles naeratades: „See n?u ehk v?iks muidu hea k?ll olla, aga mina ei m?ista, kust rikkus sulle peab tulema, kui sa midagi t??d ei viitsi teha? Ega hiir ometi magajale kassile l?he suhu jooksma. Kes raha ja vara tahab teenida, peab oma liikmeid liigutama, t??d tegema ja vaeva n?gema, muidu…“
Poiss vastu paluma: „L?petagem see jutt! Seda olen ma juba mitusada korda kuulnud, mis aga minu kohta kui hane selga valatud vesi n?itab, sest et minust iial t??tegijat ei v?i saada.“
Vanamees kostis lahke s?naga: „Looja poolt on sulle anne kingitud, millega sa h?lpsasti igap?evast leiba ja rahakopikaid v?iksid teenida, kui pillipuhumise ametiks v?taksid. Muretse enesele ?ks hea pill, puhu nii osavalt pilli kui pajuvilet, siis leiad sa leiba ja raha igas kohas, kus lustilisi inimesi elamas on.“
„Aga kust ma pilli peaksin saama?“ k?sis poisike. Vanamees vastas: „Teeni raha ja osta enesele ?ks pill. Esiteks v?id sa pajuvilet ja lehepilli ajada, sa oled m?lemate peale juba v?ike meister! Ma loodan edaspidi sinuga veel kokku saada, k?ll siis n?eme, kas sa minu n?u oled tarvitanud ja mis tulu sulle ?petusest kasvanud.“ Sedaviisi lahkus ta poisist ja l?ks oma teed edasi.
Tiidu – nii oli poisi nimi – hakkas vanamehe jutu ?le m?tlema, ja mida kauem ta m?tles, seda t?elikum n?itas vanamehe juhatus. Ta v?ttis sedamaid n?uks juhatust m??da ?nneteed otsima minna; siiski ei lausunud ta kellelegi s?na oma ettev?tmisest, vaid l?ks ?hel hommikul kodunt ja – ei tulnud enam tagasi. Vanematele ei teinud tema lahkumine kurvastust, isa t?nas ?nne pealegi, et laisast pojast oli p??senud, ja lootis, et maailm aegam??da laisanaha Tiidu seljast saab maha kammima ja h?da teda inimeseks kasvatama.
Tiidu hulkus m?ne n?dala, luusides k?last k?lasse ja m?isast m?isa, kus rahvas igas paigas teda lahkelt vastu v?ttis ja r??msalt pajuvilet kuulas, vilepuhujale s??a andis ja talle m?nikord veel paar kopikat raha kinkis. Need kopikad korjas poiss hoolega kokku, kuni ta neid aegam??da nii palju sai, et enesele ilusa torupilli v?is osta.