Luuletused
Anna Haava
Anna Haava
LUULETUSED
Tartu: K.A. Hermann, 1888
Keeleliselt muutmata
E-raamat on ilmunud Kultuuriministeeriumi programmi „Eesti kirjandus“ toel ja on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu e-keskkonna DIGAR (http://www.digar.ee/) või Eesti kultuuriloolise veebi Kreutzwaldi sajand (http://kreutzwald.kirmus.ee/) kaudu.
ISBN 978-9949-530-69-4 (epub)
E-raamatu valmistamisel on kasutatud Eesti Kirjandusmuuseumi projekti „Kreutzwaldi sajand. Eesti kultuurilooline arhiiv“ raamatukogu.
Tehniliselt toimetanud Marju Mikkel
Kaane kujundanud Mari Kaljuste
Teostus OГњ Digira (http://www.digira.ee/)
В© Kultuuriministeerium
Eesti Kirjandusmuuseum
Tartu 2014
SISSEMINEKUKS.
Mul Wanemuine kandle andis
Kesk pimel ööl,
Kätt õnnistades päha pandis
Kui surm ju tööl:
„Mu tütar, laula kurwal tunnil, —
Saab aitama.
Kui rind sul paisub Гµnne sunnil,
Siis laula ka.” —
Ei mГµistnud seekord ime-sГµnu
Ma koguni,
Ei ootnud luulest elu mГµnu
Ma ialgi:
Ma tahtsin kannelt kГµlistada,
Et katkeks ta,
Ja surmale nii suigutada
End lauluga. —
Ei katkend kannel. — Mis nüüd teha? —
Ei elu jГµed
Weel igawiku merde läha,
Kus alal tõed. — —
Ehk wГµtate mull' andeks anda,
Г•ed, wennaksed,
Et julgen Eesti aasal' kanda
Need lauluk'sed?
KURWAL TUNNIL.
Mu elulaew, suur Jumal,
On eksitee pääl wist;
Torm möllab, taewas pilwes.
Kust leian pääsemist? —
Sa Issand armuline,
Oh wГµta kuulda mind!
Mind saada rahu randa!
Sääl ikka kiidan sind. —
Sääl, sääl ei tunta kurbtust,
Su püha trooni ees. —
Kas kaua, Issand, wiibin
Weel selle ilma sees?
MARU, WAIKI!
Maru, waiki! kГјllalt haawu
Lõid sa maa ja mere pääl.
Waiki, — kuula! — Keset öösel
Kõlab kurblik laulu hääl:
Walu, waiki minu pГµues!
Süda, jää sa rahule!
Waiki, kuula! kas ei kutsu
Maru hГјГјd nГјГјd merele?
Kaugel, laia laente taga,
Sini-taewa piirilla.
Nagu kaunis unenägu
Haljendab Гјks ime-maa.
Luule-riik tal nimeks pandud;
Sinna tГµttaks minu waim.
Sääl ehk elu mured kaoksid;
Sääl ehk kosuks rahu taim. —
Rahu, rahu! — Magus sõna!
Lootus' purjed piaisuwad. —
Aga häda! „Tule koju!”
Näki neiud laulawad.
KOIT KUMAB.
Koit kumab taewa sГµrwal,
Kuid minu ümber öö. —
Ei mulle päewa ärka; —
Mind köidab leinawöö. —
Oh peida, päike, palet,
Sind walus matab silm. —
Külm, külm on siin! — Ma jätaks
Sind Jumalaga, ilm! —
KANNATA.
Kui ka kГµik, mis sulle armas, kallis,
Läeb ehk aja rüppe kaduma,
Eksid sa ehk leinal wõõral rajal
Kaugel siit — kes teab, kus on see maa?
Kaunata! kannata! —
HГјГјa Гµhkamised Гµhu hГµlma,
Kanna kurbtus kГµrbe kГµrwule,
Rõhu käsi walus rinna pääle,
Sunni pisar peitu laugele. —
Kannata! kannata! —
Гњkskord tuleb aeg, mil koju jГµuad,
Üles leiad päris isamaa;
Siis, kui oled truu ja ustaw olnud,
Lõikad walu külwi rõõmuga.
Kannata, kannata!
NГ•DER INIMENE.
I.
Ma olen Issa ette kannud
KГµik hinge igatsust,
Ta palge ette palwes pannud
Kõik rõõmu, kurwastust. —
Ma olen temalt abi ootnud,
Ta tõe walgustust. —
Ma olen kaua, kaua lootnud; —
Ei taewas awa ust. —
Kas oled, Jumal, tГµest' taewas?
Kas minu Jumal ka?
Kuis jГµuan mitmes mures, waewas
Ma üksi wõidelda? —
II.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (https://www.litres.ru/anna-haava/luuletused/) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.