Ojam?lder ja tema minia

Lydia Koidula

"?nne ja s?damerahuga on aga ?sna ise lugu, ja targad inimesed ?tlevad, et m?lemad palju sagedamini madala ?lekatuse alla kui k?rgesse kivimajasse aset pidavat tegema. Ka Ojam?lder oli k?ige oma rikkuse ja varaga ?ks ?nnetu ja rahutu ees. Kust see siis tuli? Noh, esmalt sellest, et ta ?ks p?sti-ihnus ja mammonateener oli, kes iial k?llalt ja tahtmise j?rele ei saanud; ning teiseks, et ta lapsed talle puhast s?damevalu ja muret tegevat, nagu ta ikka ?tles."

Lydia Koidula

Ojam?lder ja tema minia

I

Kus lugeja Ojaveskit ja veskirahvast tundma saab.

Kui ?nn ja s?damerahu ikka seal elaksid, kus t?ied rahakotid ja rasvased p?llud on, siis oleks vana Andres Trimm ehk Ojam?lder, kuidas rahvas teda ta veski j?rele h??dis, vist k?ige ?nnelikum mees M?nniku k?las olnud. Oma nelik?mmend kaheksa vakamaad p?ldu ja heinamaad, ise veel veski ja hooned, majad, tegid Andrese j?ukaks meheks, ja et raudlaegas voodi all magamiskambris telliskive t?is ei olnud, selle peale oleksin ma kihla vedanud; sest Ojam?ldril oli „nodi”, seda teadis iga mees M?nniku k?las.

?nne ja s?damerahuga on aga ?sna ise lugu, ja targad inimesed ?tlevad, et m?lemad palju sagedamini madala ?lgkatuse alla kui k?rgesse kivimajasse aset pidavat tegema.

Ka Ojam?lder oli k?ige oma rikkuse ja varaga ?ks ?nnetu ja rahutu mees. Kust see siis tuli? Noh, esmalt sellest, et ta ?ks p?sti-ihnus ja mammonateener oli, kes iial k?llalt ja tahtmise j?rele ei saanud; ning teiseks, et ta lapsed talle puhast s?damevalu ja muret tegevat, nagu ta ikka ?tles.

Mis t?si, j??b t?eks. Oma t?tre poolest oli Andresel sellega sula?igus. M?hkmeist saadik hellitatud ja m?nitatud t?druk koolitati linnas, ning et enesel kaunis libe n?gu ja isal h?sti ?mmargune rahapung oli, sai ta viimaks ?hele kergemeelsele linna kaupmehele mehele. Noh, n??d ei teadnud isa ega t?tar enam, kui k?rgesse pead t?sta! Ojam?ldri Kata oli ju n??d kaupmehe proua – kus selle au ots!

See tuuris n?nda aasta v?rd aega. Seal oli ?hel p?eval k?la v?ljas: kaupmees Lindner on pankrotti j??nud! Kuis nii ruttu? – Eks teada muidugi, kuidas s?herdune linnaelu on. Lindner elas priskesti, prouakene aitas k?rvalt, ja kui viimaks s?rmed kukru p?hja puutuma hakkasid, m?tles auv??rt v?imees: „Parem natukesega kui ?sna ilma,” v?ttis tee jalge alla ja lippas – Ameerikamaale, kus teisi s?herdusi kelme k?llalt peab olema. S?h, v?ta veel kinni! Tahes v?i tahtmata pidi isa oma Katakese koju tagasi v?tma ja temale armuleiba andma.

Aga nii kergemeelne kui m?ldri Kata ka oli, see hoop l?ks ometi s?damesse ja l?ikas sinna s?gava haava. Ta p?des ja kidus, ja kui kullerkupud ja jaanililled uuesti ?itsema l?id ja karjalapsed vainul huikasid, magas Ojam?ldri Kata oma v?ikese t?trega juba ammu M?nniku kiriku aias.

Jakob, Ojam?ldri ainus poeg ja varap?rija, oli tuline mees, seda ?tles k?ik k?larahvas, ja pealegi M?nniku k?la k?ige ilusam poiss, seda ?tlesid ise?ranis k?ik M?nniku k?la t?drukud. Kes seda ka paremini pidi tundma!

Siiamaale oli asi hea ja isa temaga rahul, aga et Jakob k?igi t?tarlaste hulgast just koolmeistri Annat enese abikaasaks n?udis, kui ometi k?ik teised keelt ta j?rele nilpasid, see tegi Ojam?ldrile nii suurt meelehaigust, et sagedasti s??k ega jook ei maitsenud. Miks n?nda?

Jah, Annal olid k?iksugu head viisid ja kombed, ning ilus oli ta pealegi nagu ingel, ?ksainus asi puudus tal: raha!

Raha, palju raha – oli aga Ojam?ldri ??sine igatsemine ja p?evane m?te, ja suuremat meelehaigust ei v?inud Jakob temale teha, kui ?ht vaest t?tarlast kosida.

Liisa, Ojam?ldri perenaine, oli m?istlik, helde ja tasane naisterahvas, kes isa ja poja vahel t?nini vaevalt rahu oli pidanud. Aga ta n?gi selgesti, et asi kauaks n?nda ei v?iks tuurida, sest Andrese viha poja vastu s?ttis p?ev-p?evalt enam p?lema, ja hiljuti alles oli ta ?hvardanud Jakobi majast v?lja ajada, kui ta seda paljast kirikurotti maha ei j?ta. Ja Andres oli mees oma s?na t?eks tegema, sest toredamat ja k?rgimat meest kui Ojam?lder ei olnud kahek?mne versta peal ?mberringi leida.