Tuulte p??rises
August Kitzberg
August Kitzberg
Tuulte p??rises
OSALISED:
JAAK, M?e-Soosaare peremees
LEENA, tema t?tar (wiimases j?rgus Kaarli naene)
KAAREL, Ala-Soosaare peremees
JAAN, sulane M?e-Soosaarel
ANU, tema ema
HANS ja MATS, M?e-Soosaare sulased
MAI ja K?RT, M?e-Soosaare t?drukud
PAAR K?LA NEIUT
KARJAPOISS
PAAR METSAWENDA
Kolmanda ja neljanda j?rgu wahel on m?ni kuu, neljanda ja wiienda j?rgu wahel pool aastat.
ESIMENE J?RK
Talu peretuba, woodite ja s??gilauaga. Ahi. ?ks uks wiib ?ue, teine tahatuppa. Lahtine aken. Laup?ewa ?htu heina ajal.
I
LEENA:
(on ennast praegu Jaani k?tte wahelt lahti rabelenud. Tema n?gu ?hetab ja juuksed lendawad):
… ?ra hulla mitte! Mina ei luba mitte! (P??ab kuri olla, mis ta aga sugugi ei ole).
JAAN
(wagusi, w?he aja p?rast):]
H?? k?ll. Ma ei hulla mitte. Soosaare lill ei luba mitte. Soosaare lill… (j??b wait).
LEENA
(oli teisse tuppa ?ra minna tahtnud, p??rab l?we p??l ?mber):
R??gi aga edasi, ?ra j?ta s?nu pooleli. Soosaare lill…?
JAAN:
(on woodi ??re p??le istunud ja jalgu lahti p??stma hakkanud, nagu enne):
Nojaa, Soosaare lill ei taha mitte…
LEENA
(?hwardab s?rmega):
Jaan!
JAAN:
Mis on?
LEENA:
Kas siis selle s?nade kordamisega midagi ?ra ?teldud on?
JAAN:
Mis siis sinu arwates weel pidi tulema?
LEENA:
Ei tea.
JAAN
(w?he aja p?rast):
Mis ma siis weel ise?ralist oleksin ?telda w?inud?! Soosaare lill ei taha mitte et temaga hullatakse, temal on ise kellega ta hullab, ja..
LEENA:
Ja?..
JAAN:
Ja siis ei taha tema mitte, et tema oma sulane temaga hullab.
LEENA
(w?he aja p?rast):
?ige.
JAAN:
Kas ma ei ?telnud? (P??stab jalgu edasi): Nii loomuliku asja juurde ei olegi seletust waja.
LEENA:
(tuleb ette poole, p?hib nagu harjunud kombe j?rele p?llega ?le s??gilaua ja j??b siis seisma):
Lehed on p?etsis koti all.
JAAN:
Soo? T?nan w?ga. (Pistab k?e koti alla ja w?tab s??lt ajalehed w?lja).
LEENA
(on k?ed selja taha laua k?lgi toetanud, Jaanile risti wastu):
Jaan!
JAAN
(on lehti waadanud, silmi ?lesl??es):
Noh?
LEENA
(m?tetes):
Misp?rast sina ?ige meile sulaseks oled hakanud?
JAAN:
Kuidas n?nda? Mis see t?hendab?
LEENA:
Ma k?sisin ju selge s?naga k?llalt.
JAAN:
Misp?rast mina teile sulaseks olen hakanud? (Naerab:) No – sellep?rast et ma s??a tahan. See on ju ometi selge k?llalt.
LEENA:
See ei ole sugugi selge k?llalt, (istub.) R??gitakse, et sa, sestsaadik kui sa oma isa surma j?rele meilt ?ra l?ksid ja wallast kadusid – maad ja linnad l?bi olla k?inud.
JAAN:
Mis siis? Kas ma sellep?rast s??a ei taha ?
LEENA:
S??a, – s??a saab inimene igal pool.
JAAN:
Peaaegu k?ll.
LEENA:
Ja emale olla sa ka alati raha saatnud.
JAAN:
Kas siis sellel ka t?hendust on ?
LEENA:
?ra tee ennast rumalaks. Sellel on see t?hendus… kas siis inimene, kes ei joo, kes t??d ei karda, t?esti maailmas paremat ei leia, kui – talu sulaseks hakata?
JAAN:
Hm!
LEENA:
Ega sa ometi ei hakka seletama, et see p?li kerge on?
JAAN
(k?ewarsi n?idates):
Aga kui inimesel minu omade taolised tugewad k?ed on?
LEENA:
Nendega w?ib ka midagi muud p??le hakata.
JAAN
(m?tetes, nagu kaugele waadates):
Ehk kui – kui inimene, kes k?ll palju maad l?bi k?inud ja m?ndagi n?inud, oma – kodupaiga, oma lapsep?lise karjask?imise koha, iga kiwi ja k?nnu, iga p?llupeenra k?lgi kinni kaswanud on…
LEENA:
N?nda luuleline sina ei ole. Kiwid, k?nnud ja p?llupeenrad siin ei olnud ju ka sinu omad..
JAAN:
?ige. N?nda luuleline mina ei ole. Kuid m?ni ehk katsuks seda asja n?nda seletada. T?si, minu oma ei olnud siin midagi, aga… (R?hub k?ega otsaesist).
(L?bi lahtise akna on wankri l?hemale weeremist ja hobuse jala astumise m?dinat kuulda; toas olejad ei pane ?rewuses seda t?hele)
LEENA:
Ja mahak?inud inimene ei olnud sina mitt