J. Bergmann'i laulud
Jaan Bergmann
Jaan Bergmann
J. BERGMANNВґI LAULUD
Keisri Aleksandri II.25-aastaseks juubeliks
19.В weebruaril 1880
Auukartust täis nüüd hõisakem hulgani,
KГµik Eesti rahwas, juubelilauluga
Auupäewal täna riigiisal',
Kõrgele keisrile auu ning tänu.
Kes Wene piirid kinnitand tugewaks
Ja wärisema sundinud waenlased
Ning wГµidukroonil waenu ajal
Rõõmsale riigile rahu loonud;
Kes orjawaile kinkinud priiuse
Ja waba pГµlwe kГµigiti kergitand
Ning edendanud waimuwalgust
Kooli ja kirikut armul kaitstes:
Ta Гјle Jumal armuga walwaku
Ning tehku tГјhjaks hГµeluse pГјГјdmised!
Jah kaua, kaua Гµnneks meile
Elagu isamaa isa, keiser!
Keisri Aleksandri II. surmapäewaks
Ei suuda suu, ei iiale seda sulg,
Mis sГјda tunneb sГјgawas, Гјtelda,'
Kus kГµige Wene riigi kaasas
Eestlane kallimat nutab keisrit.
Kes riiki warjas wahwamalt waenlastest,
Kes priiust tГµi ja kaswatas paremust,
Kes isaks oli isamaale:
Teda on kurjuse käsi löönud!
Meilt wõetud ta, kes wägewalt kaitses meid
Ja Eesti elu Гµigusil ehitas
Ning kinkis wabaduse wilja:
Palawam pisar meil silmist woolab!
Meil armastusel igawest elad auus,
Mis Гјkski wГµim ei rikkuda iial wГµi,
Kui kaua tuksub Eesti sГјda,
Eestlase meeles, Hää Aleksander!
Õndsa keisri Aleksandri II. mälestuseks
Kuldsest ajast köitis rüütlikäsi
Eesti rahwa orjakГјtkesse:
Waewas walgus walus silmawesi
Tuimaks jäänud tumma palgele:
Polnud pöörmist seitsmel aastasajal,
Polnud päästjat rüütli, Rootsi ajal!
Sääl lendas Wene kotkas wõidutiiwul
Ja Peeter keelis sГµda pГµlemast.
Weel aastasada weeres hädawiiwul,
Sääl hüüdis Aleksander wägewast:
„Prii olgu rahwas wabal Eesti pinnal!”
Ja rõõmu wärin heljus Eesti rinnal.
Priiuse nime
Kiitis ju keel,
Orjuse pime
Walitses weel!
Sääl päris wanemate trooni
Ja pani pähä keisrikrooni
Aleksander Teine.
Hääl hüüdis kõrge isa huulis
Ja rahwas keisri käsku kuulis:
Uus seadus Eestimaale anti
Ja orja-ahel hauda kanti!
Ja kiriklik keeld
Ning nurjuse neeld
Jäi kõrwale meilt
Iga tegewuse teilt.
Ja kaswis kirjandus
Ja kosus korjandus
Ning seltsielu sigis.
Ja palehigis
WГµis omastada oma maad,
Mis riisund temalt aastasaad,
Prii Eestlane,
Truu keisrile:
WГµis haridust nГµuda
Ja edasi sГµuda
Ja paremust pГјГјda
Ja Гµnnelist hГјГјda:
Elagu isamaa isa, keiser!
Nii mööda lendas weerand aastasada
Ja algas Гµnnistusel teine rada.
Sääl pääsis põrgu põhjast salamahti
Гњks tige metsaline lГµjast lahti.
Ja waiksel sammul,
Weel mehe rammul,
Käis keiser teed.
Sääl pahwatas põlema põrgu püüs —
Ja kallima kiskus kurjade kГјГјs!
Oh! Miljonid woolanud silmaweed!
Hinga rahus, kГµrge isa,
Wiimses woodis waikseste!
Silmapisar palaw, wisa,
Weereb palgelt sinule.
Parem weel kui hõbepärg,
Magusam kui mesikärg,
Tänumeel, mis igawest
Ei läe Eesti südamest.
Mis Гµnnis isa meile heldest annud
Ja Eesti rahwas armu meeles kannud,
Mis isa algand, poeg saab seda täitma
Ja isasüdant Eestimaale näitma.
Kui tihe tamme salk
Ja kiir kui wäle walk
On Eesti rahwas sääl,
Kui hüüab Aleksandri hääl.
Et hüüdku aga keisri hääl,
Siis Eesti rahwas hõiskab sääl:
Issand, oh kaitse ja
Kinnita keisrit!
Tugewaks teda ja kuuljaks tee!
Issand oh hoia ja
Г•nnista keisrit!
Wägewaks teda ja heldeks tee!
Walitse warjuks meil',
Wägewam keiser,
Г•nneks ja auuks otsani!
Truuiks jääme sull',
Isalik keiser,
Wiimse weretilgani!
Hinga rahus, kГµrge isa,
Wiimses woodis waikseste!
Silmapisar palaw, wisa,
Weereb palgelt sinule.
Parem weel kui hõbepärg,
Magusam kui mesikärg,
Tänumeel, mis igawest
Ei läe Eesti südamest.
Mis Гµnnis isa meile heldest annud
Ja Eesti rahwas armu meel