Raeh?rra Flemmingi t?tre Katarina pulmad
Jakob M?ndmets
Jakob M?ndmetsa 1926. aastal ilmunud novell.
Jakob M?ndmets
Raeh?rra Flemmingi t?tre Katarina pulmad
RAEH?RRA FLEMMINGI T?TRE KATARINA PULMAD
Aastal 1913, 27. l?ikuskuu p?eval leiti Kuressaare kiriku remonteerimisel kahl vanu pabereid. Need olid visatud vist aastasadu tagasi sinna murde alla ja niiskusest olid nad l?inud kollaseks ja l??nud kopitama. Polnud neil ka ise?ralist t?hendust, olid ainult vanad arvelehed, kaustikute kaaned ja muu niisugune puru. Kuid nende hulgas leidus ?ks t?iskirjutatud vihk, mille sisu oli loetav ja mis siin ?ra toon s?na-s?nalt.
1
Mina, Arved Remmin, kes olen olnud jumala armust Kuressaare kiriku ?petaja 23 aastat, v?tan k?tte sule v?riseva s?damega ja vabiseva k?ega, et panna kirja seda lugu. Selle k?ik, mis siin kirjutan, on issand mind lasknud n?ha minu ihusilmaga ja mu k?rvad on kuulnud selgelt neid k?nesid, mis sellal r??giti. Kui keegi peaks kahtlema l??ma selle kirjutise t?e juures ja kui mind enam ei ole selles ajalikus ilmas, siis v?ib ta seda j?rele p?rida meie linna ausatelt kodanikkudelt, sest arvatavasti ei l?he see neil niipea meelest.
Nagu iga?ks teab, on raeh?rra Flemmingi perekond meie linnas ?ks ausamaid ja lugupeetavamaid. Aga et meie issand laskis s?ndida just selle perekonnaga seesuguse loo, siis on see nii k?ll tema tahtmine, mida meie, surelikud, ei suuda m?ista, ammugi mitte k??nda teisit.
Auv??rilikul Flemmingi abielupaaril oli kaks last: poeg ja t?tar. See oli muidugi issanda tahtmine, et ta ei olnud andnud sellele kallile emandale suuremat sigidust, olgugi et ta oli oma tervise poolest tugev ja neil oli rohkesti varandust. Olid ju teised raeh?rrad ja muudki kodanikud ?nnistatud hoopis rohkemaarvulise lastehulgaga, olgugi et nende maapealne varandus oli Flemmingite omast hoopis napim.
Need kaks last kasvasid ?les otse minu silma all ja sellep?rast ongi minul v?imalik k?ik ?ieti ja t?eliselt kirja panna, mis neist tean.
Poeglaps, kellele mina ise p?has ristimises nimeks andsin Gustav, kasvas nii, et meie armas issand pidi temast tundma suurt meelehead. Temal polnud muud m?ttes, kui p??da elada issanda meelep?raselt. Olgugi et isa temast tahtis teha s?jameest ja teda teenima saata meie armulise kuninga v?ehulka, et s?da v?iks siis rinnus r??mu p?rast karata, kui ta poeg k?nnib uhkes v?emehe mundris, ei l?inud see soov tal mitte t?ide. See h?stikasvatatud poeg langes oma auv??riliku raeh?rraisa ette p?lvili ja ?tles j?rgmised s?nad: “Armas isa, luba mind, et ma v?iksin minna ja oma k?tte v?tta vaimum??ga. Sellega tahan ma siis v?idelda. Ja sina, armas isa, tead ometi, et vaimum??gaga v?ib l??a valusamaid haavu, kui seda suudetakse terasest m??gaga, mis k?ll on ihutud vahedamaks kui nuga, millega sa ajad habet oma palge pealt.”
Isa ei suutnud vastu panna oma poja palvetele ja pealek?imistele ja pidi viimaks kuulda v?tma ta soovi, olgugi et see ei olnud tema s?damele armas.
Kui noor Flemming sai vanaks viisteistk?mmend aastat, panid vanemad talle selga uue ?likonna, lasksid teha talle head ja tugevad jalavarjud, andsid talle raha ja muid tarvilisi asju ja saatsid tema kodulinnast v?lismaale ?ppima tarkuseasju.
Ja sellest ajast peale, kui kirjutan neid ridu, ei ole minu ihusilmad n?inud seda noormeest.
N??d j?i auv??rilikule Flemmingi abielupaarile koju ainult t?tar, kelle pea peale ka minu k?si oli pannud p?has ristimises kolm korda vett ja kellele minu huuled olid andnud nimeks Katarina.
Kuid selle t?tarlapse iseloom oli tema vennale t?itsa vastane. Juba ?sna noores lapseeas tulid temas avalikuks niisugused kombed ja viisid, mis polnud kohased ?he auv??riliku raeh?rra-abielupaari lapsele. Kasvades vanemaks, arenesid need halvad kombed ja viisid silman?htavalt tugevamaks ja neid ei suutnud t?rjuda noomimised ega valjud manitsused. Ta l?ks hobusetallidesse, ronis vahel kahteratsa hobuse selga, mis on ometi suur h?biasi, luusis ?mber kodanikkude ja isegi talurahva soost inimeste lastega, v?ttis end nende hulgas lahti riidest ja l?ks merre ujuma ja