Luupainaja
Matthias Johann Eisen
Matthias Johann Eisen
Luupainaja
Esimene jagu: Arutlused luupainajast
I. Kuidas mu kinnas luupainajaks sai ja kuidas mu kinnast tapeti
Kinnas luupainajaks? Mis imelik jutt see on? Kes seda enne kuulnud? k?sib lugeja vist imeks pannes. ?sna ?ige, mina ei olnud niisugust lugu enne ka kuulnud kui seda keegi mulle hiljuti k?neles.
Ma jutustan juhtumise just, nagu ma selle kuulnud.
Ajalehed ja kalendrid kirjutasid juba m?nda aega rahvaluule korjamisest – r??kis mulle Harju Hans. Mis ime siis, kui s?nad viimaks minusse m?jusid, ehk k?ll mu vennad minu kohta ?tlevad, et tarvis paar saapaid enne ?ra kulutada, kui mind saavad midagi uut asja ette v?tma. Heakene k?ll, ma sulemees sugugi ei ole ega mu laulud luuletaja albumis veel ei seisa, laulud, mis ma korjanud, aga siiski v?tsin ma ajalehtede soovi peale s?dame rindu ja l?ksin rahvaluule korjamise teekonnale. Ammugi teadsin, et Vana-Viiu ?tlemata palju vanu jutte ja laule oskab. Vana-Viiu oli mulle siis nagu P?hjala neiu taevakaarel, kes mu s?dant magnediga ligi vedas ehk, nagu meie noored laulikud ?tlevad, Vana-Viiu oli see P?hjala neiu, kes mu s?dame nagu petrooleumilambi p?lema pani. Vana-Viiu oli eht P?hjala neiu, ainult selle v?ikese vahega, et ta taevakaarel istumise asemel ahju ??rel istus ja punap?skede asemel kena kollakas v?rv ta 70 suve ?raelanud palgeid ehtis. Ahju ??rel istudes kudus Vana-Viiu kuldkangast, ei, ?tleme parem kuldsukka, sest sul oleks raske m?ista, kuidas Vana-Viiu ahju ??rel istudes kangast v?is kududa. Kuldvill, mille l?ngast Viiu sukka kudus, ei olnud k?ll Kolhise j??ra seljast niidetud – Kolhises ei olnud Viiu veel iialgi k?inud, ta k?ige pikem tee oli eluajal ainult L??ne-Peterburki ulatanud – ei, Viiu arvas koduse ute villa kuldseks k?llalt ja oli r??mus, kui sestki sukal?nga j?tkus.
Heakene k?ll, Vana-Viiu ahju ??rel v?itis minu s?dames seda puhku P?hjala kuldneiu, sest Viiu laulis mulle nii palju laule ja vestis nii palju jutte, et mu pea k?ll vist rohkem auras kui m?nel Tallinna laulikul, kui see Keila laada tarvis 100 laulu ?he p?evaga valmis sepitsenud ja rahvale r??muks tr?kikotta saatnud. K?ik Vana pere rahvas kogus end meie ?mber kokku ja kuulas Viiu lugusid pealt, otsegu oleks Viiu uueks Od?sseuseks saanud, kes oma eksiteedelt n??d tagasi tulnud. Ja ometi ei olnud Vana-Viiu eksitee kaugemale ulatanud kui hundisohu, kui Viiu korra Pilli-Peetri pulmast sooja peaga koju minnes enam ?iget teed kinni ei osanud pidada. Nagu Kalevipoeg Taara kangelaste keskel “kuulas k?sip?sikille” laulikute lugusid, nii kuulas Vana pere Viiu lugusid, ehk need k?ll ammugi perest k?ige pisemaidki teateid ei annud.
Igal asjal oma aeg! ?tleb vanas?na. Minu harjumata k?si v?sis kangest kirjutamisest, ei v?sinud aga Viiu suu vestmisest, liiatigi kui talle v?he h?bevalget keeleliigutamise eest andsin. Viiu oleks kas 5 p?eva mulle ?htelugu k??rutanud. Ma ise tegin viimaks l?pu, seda enam, et ?kski hur ega Aaron mu k?si ei toetanud, ja teiseks, et mu k?ht seda kunsti veel k?tte ei olnud ?ppinud, mida mustlane ilma tagaj?rjeta oma hobusele ?petas, kui see ta k?est s??a n?udis ja mustlane toidu muretsemise ilmaaegu t??ks ning vaevaks pidas.
Tegin siis l?pu, selle kindla t?otusega, tuleval n?dalal kirjutust j?tkama tulla. Enne seda polnud mul aega. T?nasin Viiut s?damest lahkuse eest, soovisin, et ta mulle alati P?hjala neiuks j??ks, ja l?ksin siis kodu poole, r??mus nagu v?idupaberi omanik, kes pangast 200.000-ga koju sammub, nii et maa raha raskuse all ?sna v?riseb. ?ieti ?telda, pidasin ma ennast veel ?nnelikumaks, sest 200.000 mees peab igal silmapilgul kartma, et Morando Morandiini II teel vastu tuleb, hoolimata sellest, et 200.000 mees paruni viisi kas ka kuue hobusega s?idab, p?stoli otsa vastu 200.000 mehe rinda paneb ja ?tleb: “Vennas, jaga ?ige seda suurt varandust! Miks peab sinul nii palju olema ja minul ei midagi!” Ja Morando II v?tab, mis oma arvab olevat, istub t?lda, l?kkab 200.000 mehe v?lja ja s?idab oma teed. Minul niisugust kolli karta ei olnud. Minu varandust ei h