R?ndaja ?htulaul
Ernst Enno
Ernst Enno
R?ndaja ?htulaul
?KSILDUSE MAA
1896-1910
MA KUULAN
Mets vaikne ja vaga kuuvalgel,
Ma k?nnin s??l ?ksinda;
Lind lauluga uinunud ?? algel…
Mu s?da, mis ootad sa?
Ma kuulan ja ootan – ma kuulan,
Mis ilmutab mulle hiis;
Haab kahiseb tasaselt, kurvalt, –
Kuid ??bikul r??muviis…
VI 1896
LASNAM?GI
Ma n?ha igatsesin –
Siis, kui veel karjane,
Sind, k?rge kaljuk?ngas,
Sind, leinakivike.
Ma tahtsin kiidulugu
Su tipul h?isata,
Ja karjasarvel panna
K?ik kaljud kajama.
Kui suureks sain, siis n?gin
Sind, Linda nutupaik;
Su ?mber laine laksus…
Ma olin vaik, – nii vaik!
31. VIII 1896
PALVE
Kui noorus veel ehtis mu kulmu,
Pikk tulevik virvendas ees,
?ks palve mu s?dant siis t?itis,
Kees tulena tema sees.
Mind vaigistas palve, kui soontes
R??m kihutas kihama verd,
Ja siis, kui t?sine elu
Ajas kohama kurbuse merd.
Mu aastad on kadund kui udu,
Kuid palve mul s?dames veel,
Ei igavaks l?he ta s?nad,
Mul vaigistub s?da ja meel.
Mu palves on otsata v?gi
Ja l?pmata leegitsev loit;
Mu palve on t?htede paiste
Ja kuldaselt kumendav koit…
(1897)
UNELE
Uludes k?ib ?le kesa
K?le p?hjatuul.
P??sukene j?tab pesa,
Laulu l?o huul.
N?rtsib viimne lillekene
Viimse ?iega,
Suikub sume suvekene
Leinalauluga.
K?rgel, k?rgel luigeh??led
Helisevad kaugele;
Kannavad mu igatsuse
Nagu ?hes v??rsile.
[1897]
KUS LEIAN PUHKEPAIGA…
Kus leian puhkepaiga,
K?ll kuldse koha ma,
Kus rahu rohke anne
V?iks hinge kosuta’?
Ma k?isin ots’mas aasal
Nii ?itsval, ilusal,
Ja kaunil ojakaldal
Nii vaiksel vulinal;
Mets vaigistas k?ll hinge,
Kuid t?usva m?haga
Sai t?idetud mu s?da,
Nii tume ihaga.
K?ll kumas kuldsel helgil
Nii ?rnalt ??sel kuu,
Kuid kumendavail kiirtel
K?ib kogu kahvatu;
Ma p??dsin pilve pinnal
Ja eha helgilla –
Kuid, h?da, liiga k?rgel’
Vaim j?udnud lennulla!
Kus leian puhkepaiga,
Kus kuldne kohake,
Kus rahu rohke anne
V?iks hinge kosuta’!
IMELINE HELIN…
Imeline helin,
Mahe, kaebaja,
?htul metsap?ues
Hakkab elama.
Tasa vaigistades
?le isamaa
Nagu vaikne uni
S?uab, heljub ta.
Imeline helin
Korra minule
K?las – kustumata
J??b mu p?uesse.
25. V 1898
?HTUL
Vaikib linnukene
?hes tuulega,
Uinub lillekene
Kaste kaisussa.
Eha punastades
??le annab suud -
M?lestus ja vaikus,
Uinund metsapuud.
Igatsedes ainult
Minu lauluke
Nagu m?lestus, kui vaikus
S?uab kaugele.
27. V 1898
NAD LANGESID TASA, TASA…
Nad langesid tasa, tasa
Ja kohin v?rises;
Ei teadnud, ei teadnud ma seda,
Hing ainult igatses.
Ja haljendav muru kattis
End suise s?raga;
Ma n?gin ainult ta ilu,
J?in lootma lapsena;
J?in lootma neid koidukiiri,
Mis iga k?tkisse
Kui terendus hilju saadab,
Ei j?ta meid rahule. -
Veel praegu nad langevad tasa
Ja kohin v?riseb,
Ja ainult s?gise tunneb,
Mis hinges n??d heliseb.
[1901]
NII TASA M?NGISID LAINED…
Nii tasa m?ngisid lained
Ja sahin lehtedes
K?is hilju, nagu kannaks
Ta nuttu lennates;
Ja viimased ehakiired
Veel ?le metsade
Kui jumalaga j?ttes
T?id kulda laintele.
Ja kaugel udu t?usis,
Ilm kippus uinuma -
H??l kauge ainult metsas
Veel kostis lauluna. -
Nii tasa m?ngisid lained,
Paat liikus edasi,
Kui tahaks ta hinge viia
Veel ?nnele tagasi.
[1901]
S?GISM?TTED LIGINEVAD…
Tasa ?le aasa kandis
Udu kergel tiivul tuul;
Viimane lilleke, tundes k?lma
Sala salvavat ?hu h?lmas,
N?rgutas v?risedes p??d,
Kolletades murule. -
Otsas on v?ljade ilu,
Otsas aasade s?ra ja l?ik;
V?imsalt k?ib ainult kohin
Metsas s?gaval kartmata.
V?gevasti h??ab ta paisudes,
Nagu teaks ta midagi paremat,
Midagi ?ndsamat
Kui v?itlus. -
S?gisem?tted liginevad…
Kipub ka