Elavad surnud: Tee Woodburysse
Robert Kirkman
Jay Bonansinga
Selles raamatus j?tkub „Elavatesurnute“ maailma vihatuima mehe – Kuberneri – elu ja v?imuv?itluse tutvustusWoodbury linnas, mis algas raamatus „Elavad surnud: Kuberneri t?us“. Temapeamiseks vastaseks on keerulise saatusega neiu nimega Lilly Caul, kes ei suudataluda kuberneri meetodeid linnarahva l?bustamiseks – omalaadseidgladiaatoriv?itlusi elavate surnute ja inimeste vahel v?i ka inimeste endivahel, kes Kubernerile ei meeldi. Samas on Lilly seesmise vastasseisu mingilm??ral tekitanud t?druk ise, olles ??rmiselt rahulolematu iseendaga, mis sunnibteda peaaegu eneseh?vituslikule teele. Seega saavad postapokal?ptilisesmaailmas inimesed niinimetatud „elavate surnutega“ mingil viisil hakkama, kuidhakkama ei saa nad teiste pingeolukorras inimestega. Mida me maailmas k?igerohkem kardame, oleme me ise.
Robert Kirkman, Jay Bonansinga
Elavad surnud: Tee Woodburysse
P?hendatud Jillyle (L’amore della mia vita)
– Jay Bonansinga
K?igile inimestele, kes on minust aastate jooksul j?tnud palju andekama mulje, kui ma tegelikult olen: Charlie Adlard, Cory Walker, Ryan Ottley, Jason Howard ja muidugi… Jay Bonansinga
– Robert Kirkman
T?nuavaldused
Eriline t?nu Robert Kirkmanile, David Alpertile, Brendan Deneenile, Nicole Sohlile, Circle of Confusionile, Andy Cohenile, Kemper Donovanile ja Tom Leavensile.
Jay Bonansinga
Minu isale Carl Kirkmanile, kes ?petas mind t??tama ja n?itas, mida v?ib saavutada, kui k?vasti vaeva n?hakse ja keskendutakse eesm?rgile. Ja mu ?iale John Hicksile, kes andis mulle enesekindluse riskida ja loobuda igap?evasest t??st ning alustada oma ettev?ttega. V?lgnen palju teile m?lemale.
Robert Kirkman
Esimene osa
PUNANE KOIDIK
Elu teeb palju rohkem haiget kui surm.
– Jim Morrison
?KS
Lagendikul ei kuule keegi, kuidas purejad k?rgete puude vahel l?henevad.
Georgia t?rksasse savisesse pinnasesse tungivate telgivaiade metalne k?lin summutab nende sammud. Sissetungijad on ikka veel oma viiesaja meetri kaugusel l?hedalasuvate m?ndide varjus. Keegi ei kuule p?hjatuules jalge all praksuvaid oksaraage ega kurguh??lte iseloomulikke oigeid, mis meenutavad lindude h?gusaid h??de kaugel puulatvades. Keegi ei haista roiskuva liha ja v?ljaheites marineeritud hallituse vaevum?rgatavat h?ngu. P?rastl?unane tuuleiil kannab s??rmeisse s?gisese puusuitsu ja k?dunevate puuviljade aroomi, mis varjab elavate surnute lehka.
P?ris t?kk aega ei m?rka ?kski kerkiva laagri asukatest mitte mingisugust ohtu. Enamikul elluj??nutest on tegemist raudteeliipritest, telefonipostidest ja roostes betoonivarrastest valmistatud tugitalade ?les hiivamisega.
«Lihtsalt hale… Vaata n??d mind,» oigab hobusesabaga sale noor naine meeleheitlikult. Ta k?kitab kohmakalt v?rvipritsmetega telgikanga ruudu juures, mis on laagriplatsi loodenurka maha laotatud. Ta v?riseb oma lohvakas Georgia Tehnika?likooli dressipluusis, antiikehetes ja rebenenud teksades. Ta punetav n?gu on tedret?hnidega kaetud ja pikad tumepruunid juuksed ripuvad salkudena, kuhu on p?imitud v?ikeseid ?rnu sulgi. Lilly Caul on t?eline n?rvipundar: ta l?kkab t?rksaid juuksesalke pidevalt k?rva taha ja n?rib kompulsiivselt k??si. N??d surub ta haamri kindlamalt oma v?ikesesse k?tte ja virutab metallvaiale mitu hoopi, mis vaid riivavad pead, nagu oleks vai ?litatud.
«Pole midagi, Lilly, rahune,» ?tleb teda selja tagant j?lgiv kogukas mees.
«Iga kaheaastane saaks sellega hakkama.»
«?ra ole endaga nii karm.»
«Ega ma ei tahagi endaga karm olla.» Ta haarab haamrist m?lema k?ega ja peksab edasi. Vai ei liigu sugugi. «Hoopis selle tobeda vaiaga.»
«Sa hoiad haamrist liiga k?rgelt.»
«Mida?»
«Hoia rohkem k?epideme poolt, lase haamril t??d teha.»
Veel tagumist.
Vai p?rkab k?valt maapinnalt tagasi ja lendab l?bi ?hu kolme meetri kaugusele.
«Neetud. Neetud!» Lilly virutab haamriga vastu maad, langetab pilgu ja hingab pahinal v?lja.
«Sul l?heb t?itsa h?sti, nukuke. Las ma n?itan sulle.»
Suur mees