Elavad surnud: Kuberneri t?us
Robert Kirkman
Jay Bonansinga
“Elavate surnute” maailmas pole vihatumat meest kui Kuberner, despoot, kes juhib m??ristatud Woodbury linna, kellel on omaenda haiglane ?iglustunnetus, sundides vange linnarahva l?bustamiseks zombidega v?itlema. Aga kuidas ta alustas? Kuidas tast sai selline mees? Romaanisarja “Elavate surnute” esimene raamat “Kuberneri t?us” keskendub just sellele. Tuleb v?lja, et ta alustas vaikse, rahuliku muusika?rimehena, kes armastas v?ga oma venda ja vennat?tart. Ta muutus romaani jooksul on ??rmiselt suur, sama v?ib ?elda ka k?igi teiste raamatu tegelaste kohta. Kui palju oli Kuberneri muutumisel s??di just see, et ta ei suutnud ?igesti ?mbritsevale vastu astuda, et ta pidi tegema, mis tegi, elluj??miseks, kuni tast sai see, kes ta oli? Kas peitub Kuberner meis endis? On elavaid surnuid t?is maailm ja Brian Blake, ta vend Philip, tolle t?tar Penny ja nende s?brad Bobby ja Nick, kes ?ritavad keset zombide maailmal?ppu ellu j??da, alguses teisi inimesi otsides, siis neid umbusaldades, viimaks – kahjuks k?ll enamikku neist – vihates. Kui maailm meie ?mber drastiliselt muutub, kas j??me iseendiks v?i muutume? Nietzchet tsiteerides: „Kes v?itleb koletisega, peab ette vaatama, et temast endast ei saaks koletis. Kui pikalt s?gavikku vaadata, vaatab s?gavik sulle vastu.“ Ja sa ei saa sinna midagi parata, et vaatab. V?i saad?
Robert Kirkman, Jay Bonansinga
Elavad surnud: Kuberneri t?us
Jeanie-B-le, Joeyle ja Billile… mu elu armastustele.
– Jay
Soniale, Peterile ja Collette’ile… luban t??tada v?hem niipea, kui kolledzi eest on makstud.
– Robert
Esimene osa
T?HJAD INIMESED
Surmas pole midagi kuulsusrikast.
Iga?ks saab sellega hakkama.
– Johnny Rotten
?KS
Brian Blake k?ssitab l?ppunud pimeduses, hirmust hingetu, p?lved valusalt tuikamas, ja m?tleb, et kui tal oleks veel teine k?tepaar, v?iks ta ka omaenda k?rvad kinni katta ja purunevate inimpeade h??li summutada. Kahjuks on ainsad Briani k?sutuses olevad k?ed parajasti h?ivatud tema k?rval kapis seisva t?druku v?ikeste k?rvade katmisega.
Seitsmeaastane laps v?riseb ta k?te vahel ja v?patab pidevalt, kui kapiukse tagant kostab j?rjekordne MATS-GAAHH-T?MPS. Siis v?tab maad vaikus, mida katkestavad vaid saabastatud jalgade kleepuvad sammud plaaditud p?randal ja kiired vihased sosinad vestib??list.
Brian hakkab j?lle k?hima. Ta ei saa sinna midagi parata. Ta v?itleb selle neetud k?lmetusega juba mitu p?eva, aga kangekaelne t?bi ei taha kuidagi ta liigeseid ja p?sekoopaid rahule j?tta. Nii juhtub temaga igal s?gisel, kui Georgia ilmad muutuvad r?skeks ja h?maraks. Niiskus imbub kontidesse, r??vib j?u ja muudab hingetuks. N??d tunneb ta iga k?hahooga palaviku tukslevat survet.
Ta surub k?ed kindlamalt v?ikese Penny k?rvadele, kui l?kastades ja hingeldades k?garasse t?mbub. Ta teab, et tema ragisev k?ha ?ratab teisel pool kapiust ja maja s?gavamates soppides palju t?helepanu, aga ta ei saa midagi teha. Iga l?kastusega lahvatavad ta silme ees eredad s?demed nagu tilluke ilutulestik pimedatel sarvkestadel.
Vaevu ?le meetri lai ja ehk meetri s?gavune kapp on pime nagu ?? ja lehkab koirohu, hiiresita ning vana seedripuu j?rele.
H?maruses rippuvad plastikust ?likonnakotid riivavad Briani n?gu. Briani noorem vend Philip ?tles, et kapis v?ib k?hida k?ll. Brianil oli vaba voli kas v?i pea otsast k?hida – see meelitakski koletisi v?lja tulema – peaasi, et ta Philipi v?ikest t?tart oma neetud haigusse ei nakata. Vastasel juhul lubas Philip hoopis Briani pea puruks l??a.
K?hahoog m??dub.
M?ni hetk hiljem h?irivad vaikust uued luusivad sammud ukse taga: veel ?ks surnud olevus siseneb tapatsooni. Brian surub k?ed k?vemini Penny k?rvadele ja t?druk v?patab, kui Koljupurustamise s?mfoonia D-mollis uuesti esitusele tuleb.
Kui Brian Blake’il oleks palutud seda heli kirjeldada, oleks ta ammutanud inspiratsiooni oma l?bikukkunud muusikapoe omaniku karj??rist ja ?elnud, et peade purustamise h??led meenutavad p?rgulikku l??kpillis?mfooniat, mingit s