T?de v?i tegu II. Ema saladus

Kristi Piiper

Stella ja tema s?prade pingutustest hoolimata on Stella k?ige suurem hirm ikkagi teoks saanud. Et t?druku ema on j?tkuvalt kadunud ja vanat?di Asta kahtlastel asjaoludel surnud, tuleb Stellal kolida lastekodusse. K?ik tundub t?iesti lootusetu. Olukord v?tab aga uue p??rde, kui Stella saab endale toanaabriks v?luva, ent alatasa pahandustesse sattuva Annabeli. T?druku, kelles on peidus rohkem, kui ta v?lja laseb paista. Kui Stellat hakkavad painama veidrad unen?od, on Annabel esimene, kes eesootava seikluse aimduses tahab aidata Stellal mineviku saladustest aru saada. Peatselt satuvad t?dukud saarele, kus v?ib peituda vastus k?simusele, mida Stella ema oma t?tre eest varjata p??dis.„T?de v?i tegu. Ema saladus” on teine osa noortetriloogiast, mille esimene osa „T?de v?i tegu. Stella” ilmus 2015. aasta s?gisel ja leidis lugejate seas kiiresti sooja vastuv?ttu. Romaani autor Kristi Piiper (snd 1983) elab Tartus, ?pib Tartu Tervishoiu K?rgkoolis ?endust ja kasvatab koos abikaasaga kahte v?ikest poega. „T?de v?i tegu” sarjale saab kaasa elada Facebookis aadressil facebook.com/stellaraamatud.

Kristi Piiper

T?de v?i tegu II. Ema saladus

PROLOOG

Ta seisis pargis k?rgete puude all, oli h?mar kevad?htu, iga minutiga l?ks aina pimedamaks. Lumi oli sulanud ja maa l?hnas mulla ja t?rkava rohu j?rele. Ta surus k?ed s?gavamale taskusse. K?lmatunne oli nii tugevalt kontidesse pugenud, et kontrollimatuid v?rinaid oli raske tagasi hoida. Ta oli liiga kaua oodanud, k?lmast karedad k?ed olid punased ja kipitasid. Punaseks t?mbunud nina oli vesine ja huuled pragunenud. Hallikasvalge jume ja aukuvajunud silmaalused andsid aimu n?rkusest ja s?gavast murest. L?henevad sammud panid ta kergelt pead p??rama. Sammud kiviplaatidest pargiteel k?lasid ?htuh?maruses pahaendeliselt.

„Oled kaua oodanud?” Madal meesh??l k?las t?hjas pargis k?miseva ja emotsioonituna.

Naine noogutas.

„L?hme siis,” ?tles mees, „teeme selle ?ra.”

Hiljem

Naine hingas s?gavalt sisse. „Kohe teeb ta seda uuesti,” j?udis ta m?elda. „N??d, kohe.” Ja siis see tuligi – l??k vastu n?gu. See tuli alati ootamatult. Veel kord. Ja siis veel kord. Punane verenire voolas m??da huuli ja l?uga alla. Silm l?ks paiste ja pilk muutus uduseks.

„Kasi minema siit, kuradi saast!”

Naine roomas nuuksudes m??da prahist k??gip?randat vanaaegse puunikerdustega h?lli poole ja haaras sealt s?lle nutva imiku. Majast v?lja joostes takerdusid ta juuksed pragunenud puidust uksepiida vahele. Kaebliku k??ksatusega vajus uks tema j?rel kinni, toast kostis veel pudelite kolinat ja v?igast r?uskamist. V?lja, minema siit! Nii kaugele, kui v?hegi v?imalik. Ta ei teadnud siis veel, et see ei olegi l?pp, vaid hoopis l?pu algus.

1. OSA

UUS ELU

„Mis pagana elu see selline on?” m?tles Stella vihaga ja viskas t?hjaks saanud h?gieenilise huulepulga kirjutuslaua alla pr?gikasti. Pr?gikast oli imepisike ja nagu arvata oli, p?rkas huulepulk selle ??re vastu ja lendas kl?binaga vastu maad. See vastik v?ike ?hikatuba ahistas teda. K?ik siin oli kuidagi pisike, v??ras ja h?iriv. Kaks kitsast voodit, n?medad beebiroosad seinad, madal beezi v?rvi m??bliplaadist kummut. Isegi kardinad olid vastikult naivistlikud – helekollased ja pitsilised nagu mingis lastehaiglas. „Olemegi siin k?ik haiged,” m?tles Stella. „?kski lastekodulaps ei saagi olla terve ja terviklik. Midagi on meis k?igis j??davalt ja parandamatult l?hutud.” Stella istus oma uuele voodile ja ohkas h?iritult.

Viimaste aastate jooksul oligi ta k?ige rohkem kartnud lastekodusse sattumist ja l?puks oligi see juhtunud. Igatsus, mida ta oma s?prade j?rele sel palaval juulikuu ?htupoolikul tundis, oli lausa f??siliselt valus. Kuid viimasel poolaastal nutetud pisarate hulk oli juba nii suur, et n??d, isegi sel k?ige mustemal hetkel, j?id ta silmad kuivaks. Kurbus oli asendunud vihaga. Stella tundis, kuidas ta muutub p?ev-p?evalt ?ha vihasemaks ja kibestunumaks. Selliseks, kellega mitte keegi aega ei taha veeta ja kes pelgalt oma kohalolekuga masendust tekitab.