Abistav halastus. 3. osa

Ann Leckie

Radchi impeeriumis k?ib kodus?da, sest valitseja Anaanderi kloonid on omavahel impeeriumi arengusuundade p?rast t?siselt t?lli l?inud. Athoeki t?hes?steemis n?ivad asjad admiral Breqi – endise s?jalaeva – kontrolli all olevat. Siis aga leitakse orbitaaljaama h?maramast osast keegi, keda ei saaks nagu ?ldse olemas olla, saabub salap?rase ja ?liv?imsa Presgeri impeeriumi esindaja ning seej?rel ilmub oma laevastikuga Breqile k?tte maksma Anaander Mianaai ise. Breq keeldub oma laeva ja meeskonnaga p?genemast, sest nii j??ksid Athoeki inimesed h?tta. V?idu?ansid on v?ikesed, kuid see pole Breqi kunagi peatanud. Esimese sammuna tuleks anda k?igile Athoeki tehisintellektidele enesem??ramis?igus, teadmata k?ll, millise poole nad valivad… „Abistav Halastus” on romaanide „Abistav M??k” ja „Abistav ?iglus” j?rg.

Ann Leckie

Abistav halastus. 3. osa

1

?hel hetkel ma magasin. J?rgmisel ?rkasin tuttavate tee valmistamise helide peale. Aga aeg oli kuus minutit varajasem, kui ma olin kavatsenud. Miks? P??dsin vaadata.

Leitnant Ekalu oli vahis. Millegip?rast n?rdinud. Isegi pisut vihane. Tema ees ekraanil oli vaade Athoeki jaamale ja seda ?mbritsevatele laevadele. Kuppel Aia kohal j?i selle nurga alt peaaegu n?htamatuks. Athoek ise oli poolenisti varjus, poolenisti aga s?ras sinise ja valgena. Tagaplaanilt kostva signaalide s?dina p?hjal ei tundunud midagi korrast ?ra olevat.

Avasin silmad. Mu kajuti seinad n?itasid sama vaadet meid ?mbritsevast kosmosest, mida n?gi leitnant Ekalu komandosillal – Athoeki jaam, laevad, Athoek ise. Majakad nelja siinse s?steemidevahelise v?rava juures. Ma ei vajanud seda vaadet oma seintele. Ma v?isin seda n?ha ?ksk?ik kus ja siis, kui vaid tahtsin. Kuid ma polnud kunagi andnud k?sku selle vaate kasutamiseks siin. Laev oli teinud seda omal algatusel.

Neli meetrit pika ja kolm meetrit laia kajuti otsas leti ??res seisis Seivarden ja tegi teed. Vanade emailitud n?udega, tasse oli sellest komplektist alles vaid kaks ja neistki oli ?ks sakilise servaga – p?rast seda, kui Seivarden oli rohkem kui aasta eest teinud kohmakaid katseid kasulik olla. Juba ?le kuu aja polnud Seivarden enam mu teenri rollis, kuid ta kohalolek oli nii tuttav, et ?rgates v?tsin ma selle pikemalt m?tlemata lihtsalt teadmiseks. „Seivarden,” ?tlesin.

„Laev, tegelikult.” Ta kallutas korraks pead minu poole, ise teele keskendudes. Kalri Halastus suhtles meeskonnaga tavaliselt kuulmis- v?i n?gemisimplantide abil, k?neldes otse meie k?rvus ehk asetades meie n?gemise ette s?nu v?i kujutisi. N?gin, et see toimus ka n??d, Seivarden luges s?nu, mida laev talle andis. „Praegu olen ma laev. Ning kuni sa magasid, admiral, saabus kaks teadet, kuid mingit otsest ohtu ei ole.”

T?usin istuma, l?kkasin teki k?rvale. Kolme p?eva eest oli mu ?lg olnud tervendajaga fikseeritud, k?si tuim ja liikumatu. Taastunud liikumisv?ime r??mustas mind ikka veel.

„Ma arvan, et leitnant Seivarden tunneb sellest vahel puudust,” j?tkas Seivarden. Andmed, mida laev temast luges – ja mul tarvitses nende n?gemiseks vaid tahta –, n?itasid kerget kartust, m?ningat kitsikust. Aga laeval oli ?igus, Seivardenile meeldis see p?gus naasmine meie endiste rollide juurde, kuid mulle, nagu ma m?rkasin, ei meeldinud. „Kolme tunni eest me saime teate admiral Uemilt.” Admiral Uemi tegi sama t??d mis mina, ?he v?rava kaugusel Hradi s?steemis. K?sutas k?iki seal viibivaid Radchi s?jalaevu. Mida see siis ka parasjagu t?hendas: Radchi kosmoses k?is kodus?da ja admiral Uemi, nagu ka minu volitused p?rinesid parajasti Omaughi palees valitsevalt Anaander Mianaailt. „Tsturi palee on langenud.”

„Kas ma s?andangi k?sida, kelle k?tte?”

Seivarden p??rdus leti juures, teetass kinnastatud k?es. Tuli minu voodi juurde. Koos veedetud aja j?rel tundis ta mind juba liiga h?sti, et mitte ?llatuda mu vastusest v?i sattuda kimbatusse mu katmata k?test. „Isand Mianaai, kelle siis veel?” vastas ta p?gusalt naeratades. Ta ulatas mulle teetassi. „Selle k?tte, ?tles admiral Uemi, kellel on sinu vastu v?ga v?he armastust. N