Halb t?druk on jumala hea olla
K?tlin Kaldmaa
On ?ks ?sna tavaline kolhoosialevik, on kartulip?llud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid. See ei ole mingi hellikute m?ngumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma ?ppida. Raamatu peategelaseks on 11-aastane hakkaja t?druk, kes koos ?e-venna ja naabripoistega m??da Eestimaa kolgast ringi seikleb. Nii m?nigi kord on k?igud metsa ja j?e ??rde ohtlikumad, kui asjaosalised ise taibata oskavad, aga kuna t?iskasvanuid parasjagu l?heduses pole, saavad lapsed k?ik asjad oma naha peal j?rele proovida. Tasapisi muutuvad julgust?kid aga ?ha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata! „Halb t?druk on jumala hea olla“ on K?tlin Kaldmaa kolmas lasteraamat, varem on ilmunud „Neli last ja Murka” (2010) ja „Lugu Keegi Eikellegit?tre isast“ (2012). Kaldmaa on avaldanud neli luulekogu, mitmeid novelle, nt „Kui poisid tulid”, mille eest sai ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ja romaani „Islandil ei ole liblikaid“ (2013), mis valiti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2013. aasta proosaauhinna nominendiks.
K?tlin Kaldmaa
Halb t?druk on jumala hea olla
MEILE NELJALE
EI, VIIELE. TEATE KU?LL
Ja siis
Hanneleelele
ja
Marlale
ja
Kaarlile
ESIMENE PEAT?KK,
kus saadakse elu t?htis ?ppetund
V?iksena ma olin v?ga rumal. No t?esti. Ma r??gin teile k?ige piinlikuma loo sellest, kui rumal v?ib ?ks inimene olla. Ja mul on suht piinlik seda teha. Vabanduseks v?ib ?elda ainult seda, et ma olin siis umbes viieaastane ja armastasin ?le k?ige maailmas p?hklikooki. Ja selge oli, et p?hkleid ei m??da poes mitte kunagi. See on defitsiit. Kuidas nad p?hklikoogi jaoks p?hkleid saavad, sellest ei saa ?ldse aru. Nii et p?hklikook on minu maailmas k?ige parem asi ja seda just nimelt p?hklite p?rast.
See v?is olla m?ni oktoobrikuu hommik, kui ei sadanud vihma ega lund ja maad kattis kerge valge h?rmatis. L?ksin ?ue. Panin h?sti k?hku riidesse, et ?e ja venna eest ?ra p??seda. Nad v?ivad vahel t??tud olla, need v?ikesed inimesed.
L?hen mina ?ue ja mida mina n?en? Aed on p?hkleid t?is! Siin ja seal rohu peal ilusad ?mmargused p?hklikesed, vali millist tahad. Panen mina aga k?hku tuppa tagasi, et v?tta seda oma v?ikest korvi, millega ma s?giseti seenel k?in ja mis on p?ris minu oma. Praegu ka veel, kuigi ma olen juba ikka mitu aastat vanem. A no ma’i raatsi seda k?est ?ra anda.
V?tan mina oma korvi, ei ?tle kellelegi midagi, ja torman aga ?ue tagasi. P?hkleid korjama. M?tlen k?ll korraks, et meil siin ju nagu sarapuid ei kasva, mille otsast p?hkleid saab, aga no k?llap on mingine imeasi juhtunud ja m?ni p?hklipuu siin j?relikult ikka peab olema. Korjan k?ik p?hklid ettevaatlikult ?kshaaval korvi sisse, oma pool korvi saab neid t?is. K?in kogu aia l?bi ja uurin teeperve, ja hoovi peal on ka veel m?ned p?hklikesed ilusakesed.
Kui k?ik p?hklid korjatud, imetlen oma saaki ja l?hen ettevaatlikult tuppa. Ettevaatlikult, sest kes see siis trepi peal komistada tahab, kui midagi nii t?htsat kaasas on nagu korvit?is p?hkleid.
„Emme, vaata, ma korjasin meile p?hkleid!” teatan ma uhkelt ja sirutan korvi ema poole. Lootuses muidugi, et n??d saab ema ise meile p?hklikooki teha ja ei pea ootama, kuni vanaema sellega kellegi s?nnip?evale tuleb. S?nnip?evad on ikkagi ainult ?ks kord aastas.
No ja ema purskab naerma, nii et pisarad silmist voolavad. Hoiab minu p?hklikorvi ja naerab ja naerab ja naerab. Ja mina ei saa midagi aru. Kui ema l?puks k??gir?tiga pisarad kuivatatud saab, sasib ta mu pead ja ?tleb: „Kallis laps, sa oled meile j?nesepabulaid korjanud! V?ga ilusad j?nesepabulad on.”
Nii et ei mingit p?hklikooki.
Olgu see teile t?estuseks, et inimesed t?epoolest arenevad ja saavad targemaks, kuigi see on just selline m?ttetu jutt, mida ?petajad r??givad. Praeguseks tunnen ma v?ga h?sti j?nesepabulaid, p?drapabulaid, kitsepabulaid, karupl?rakaid ja lehmakooke. Nii et mind juba ?ra ei peta.
TEINE PEAT?KK
kus tehakse v?ike tiir maailmas
See j?lle juhtus eelmisel aa