Norma

Sofi Oksanen

Norma on ebatavaline noor naine, kelle juuksed kasvavad v?ga kiiresti ning reageerivad meeleolumuutustele. Kogu elu on Norma ema p??dnud saladust varjata. Kui ema kahtlastel asjaoludel sureb, j??b Norma maailma ihu?ksi. Ta otsustab v?lja uurida surma p?hjuse ja l?heb t??le juuksurisalongi, kus ema t??tas. Tasapisi hakkab lahti hargnema maagiline lugu, kus ilut??stusele l?henetakse uue vaatenurga alt. T?helepanu juhitakse inimkaubanduse ohvritele, loomkatsetele, vaesusele ning surrogaatlusele. Selles mitmekihilises p?nevusromaanis k?sitletakse ka Sofi Oksanenile omaseid teemasid: ?lemaailme kuritegevus, naiste ?igused, meeste domineerimine ja rasked valikud inimeste elus. Sofi Oksanen on ise ?elnud raamatu kohta j?rgmist: „Mulle on peamine panna inimesi m?tlema ja m?rkama asju meie ?mber. Naisi julmalt ?ra kasutavad ?rid v?ivad tunduda kauged, aga need on k?ikjal meie ?mber.“

Sofi Oksase „Norma“ on s?nge perekonnadraama, kus reaalsus on uskumatum kui fantaasia.

Ps?hholoogiliselt huvitavad tegelased ning ?hiskondlikele probleemidele keskendumine loovad meeldiva lugemiselamuse.

Sofi Oksanen

Norma

?ks

Kui k?ik l?heb h?sti, v?ime augustis p?henduda maitsvale s??gile ja heale unele, enda poputamisele ja puhkusele. T?stame klaasi tuleviku terviseks, tuleviku, kus sa saad k?ik, millest pole unistadagi julgenud. Siis on minu t?? tehtud, ja sinu uue elu eest pole ?kski hind liiga k?rge.

P?rast matuseid polnud enam v?imalik endise juurde tagasi p??rduda, kuigi end k?laliste rivi sappa s?ttides ja surnuaia v?ravasse viivale teele p??rates tahtis Norma seda veel uskuda. Ema ei pahandaks, kui ta juba takso telliks, ja teistest Norma ei hoolinud: pooltuttavatest sugulastest, p?rijate intriigidest ja Naakka talu saatusest, mis pidi m??dap??smatult Karjala pirukate ja v?ileivatortide vahel jutuks tulema, saateks vanaema murenevast m?lust v?rsuvad m?rkused. Ta j?tab n??d selle farsi seljataha, ?ritab p??rduda tagasi argip?eva ega pigista enam ema surma ees silmi kinni, teda meenutavate kohtade v?ltimisel olgu l?pp. Ta ei j?? enam t??le hiljaks, ei s?ida metroo asemel taksoga ega puhke hommikuti metallkammiga juukseid katkudes nutma. Ta ei unusta piisavalt s??a ega juua ega lase tavalisel elul, mille nimel nad olid emaga m?lemad vaeva n?inud, l?plikult koost laguneda. Ta valmistub j?rgmisel hommikul t??p?evaks nagu tavaliselt: eemaldab pluusi seljalt putsud, varub k?ekotti kiharate taltsutamiseks beebi?li, vaimu ja keha rahustamiseks Diapame ja Postafene ning suskab koti p?hja v?ikese pudeli Elnetti. Sellel oli normaalse t??p?eva l?hn ja seda kasutasid naised, kelle elu on korras, ja just selline naine kavatses ta olla. End sel moel ees ootavaks p?evaks soomustanud, astuks ta S?rn?iste metroojaama, sulanduks tunglevasse inimvoolu ja laseks eskalaatoril end perroonile kanda, liiguks sissep??su poole nagu igal teisel p?eval. ?huvool h?ljutaks riideid, inimesed sirviksid telefone ja tasuta ajalehti ning keegi neist ei m?tleks enam perroonil aset leidnud trag??diale; ainult tema m?tleks ja valmistuks toime tulema t?? juures valitseva pingelise ?hkkonnaga, mis kestis koondamisl?bir??kimiste t?ttu juba mitmendat kuud, ja ta m?istaks, et tema elus ei ole katkenud midagi peale ema elu.

Taksot ei paistnud veel. Norma n?jatus kalmistut ?mbritsevale aiale ning tundis, kuidas kergendus imbub teda ?mbritsevasse bensodiasepiini- ja skopolamiinimulli. Ta oli matused ?le elanud. Ta polnud tabanud v?ltsnoote kellegi kaastundeavaldustes ega teesklust julgustavates s?nades. Ta polnud minestanud, oksendanud ega sattunud paanikasse, kuigi nad tulid ligi ja kallistasid. Ta oli k?itunud nagu hea t?tar ja n??d v?is ta l?puks v?tta eest p?ikeseprillid, mis hakkasidki juba palavusest higiselt ninaseljalt alla vajuma; aga just siis, kui ta tahtis prille kotti torgata, tuli kaastunnet avaldama keegi mees, kes oli talle t?iesti v??ras.

Norma pani prillid uuesti ette. Ta ei soovinud seltskonda.

„Teised l?ksid vist juba sinna.”

Norma viipas restorani poole, kus peeti peieid, ja sikutas k?baraserva allapoole. Mees ei lahkunud, vaid sirutas