Sigmund

David Messer

See omap?rase ?lesehitusega romaan r??gib Sigmund Freudist, kes on vana mehena sattunud t?nap?eva Londonisse. Tuleb v?lja, et ps?hhoanal??si teooria rajajana tuntud Freud suri 13 p?eva varem, kui saatus talle elup?evi m??ranud oli, ja nii peab ta n??d inkarneeruma n??disaega, et etten?htud p?evad ikkagi ?ra elada. Noore Londoni ps?hhiaatri abiga p??ab ta leida vastused k?simustele, mis teda enne surma piinama olid j??nud. Koos veedetud p?evadel juhtub nii m?ndagi ootamatut, mis aitab valgustada seni varjatud tahke Freudi elust, annab aimu tema iseloomust ja t??st ning paljastab isiklikke saladusi. David Messer on ps?hhiaatriakonsultandi, Tartu ?likooli professori ja Londoni Imperial College’i aulektori Eduard Maroni pseudon??m. 2015. aastal ilmunud „Sigmund“ p?lvis Venemaal positiivset vastukaja. Briti kirjaniku Helen Zahavi meelest on tegu ootamatu sisuga v?luva ja originaalse romaaniga.

David Messer

Sigmund

P?hendatud Sigmund Freudi m?lestusele

v?ike ?lepingutus

Seda lugu poleks olemas, kui kirjastuse ACT „Vremena” v?ljaannete peatoimetaja Jevgenia Larina poleks mulle ?kskord helistanud ja soovitanud mul kirjutada raamat.

„Kirjutage Freudist!” andis ta mulle idee, olles teadlik minu ametist.

„Freudist?!” M?te tundus mulle hiilgav. „See on mu lemmikteema!” kinnitasin toimetajale vaimustusega.

Aga p?rast vestluse l?ppu j?udis mulle kohale: „Mu lemmikteema?! Kui silmas pidada Freudi, siis minu puhul on see k?ll v?ike ?lepingutus!”

V?ib tunduda kummaline, kuid sel hetkel ei teadnud ma Freudist peaaegu mitte midagi. Kliinilise ps?hholoogia kursust l?bi v?ttes olime ?sna p?gusalt kuulnud tema ?petuse p?hiseisukohtadest. Kogu mu ettekujutus Freudist piirdus tema kohta kuuldud banaalsete naljadega ja selle ainsa faktiga, et ta oli ps?hhoanal??si teooria ja meetodi looja. Mulle aga piisas sellestki, et igal sobival hetkel viidata „vanaisa Freudile”, lisades tavaliselt veel kaks s?na: „mu armsale vanaisale Freudile”. Selles v?is peituda k?beke ambitsioonikust, kuid peamine oli siiski mu enese seletamatu s?mpaatia Freudi vastu. Seda lihtsalt nii tema v?limuse, silmapaistva m?istuse kui ka liigutava sentimentaalsuse t?ttu. Ja nii oligi, et isegi Freudi kohta suurt midagi teadmata ?tles miski mu sisimas, et just temast ma tahaksingi raamatu kirjutada.

Juba samal p?eval s?ndis peamine s?zeeliin ja ka esimene peat?kk „Kummaline patsient”. Minu idee kohaselt lahkus Freud maisest elust enne talle ette n?htud aega ja seet?ttu naasis ta meie p?evil Londonisse, et saada vastuseid teda piinavatele k?simustele. Alles peale selle peat?ki kirjutamist hakkasin Freudi eluloolisi andmeid koguma. Milline oli mu vapustus, kui selgus, et minu v?ljam?eldud s?ndmused, kohad ja nimed haakuvad Freudi tegeliku eluga! Ta suri m?nes m?ttes t?epoolest enne etten?htud aega ja ka London ei osutunud juhuslikuks valikuks. Jah, ma ise elan seal, aga see oli ka Freudi viimane elupaik. Isegi m?nedel v?ljam?eldud nimedel, mis ma oma tegelaskujudele andsin, olid, nagu hiljem selgus, oma protot??bid ka Freudi tegelikus elus. Tema kolleeg oli dr Joseph Pollack, Bertha oli Freudi kuulsa patsiendi Anna O. tegelik eesnimi, Sally oli Freudi isa esimene naine, nimi Lora aga k?lab v?ga sarnaselt Freudi teise tuntud patsiendi Dora nimega. Oma sissejuhatavas pihtimuses kurdab minu tegelane dr David Pollack, et ta on „juba 44-aastane ja tal on k?ik olemas”, paar p?eva hiljem lugesin esmakordselt Freudi ?tlust, et ta on „juba 44-aastane, kuid vaene nagu kerjus”. Muidugi oleksin v?inud p??da leida alateadvuslikke selgitusi nendele m?stilistele kokkulangevustele, millest ma raamatu kirjutamise ajal midagi ei teadnud. Kuid see, et ma olen nende justkui juhuslike kokkusattumuste puhul aus nii enda kui ka lugejate vastu, annab mulle piisavalt alust suhtuda nendesse m?rkidesse vaikse austusega ja spekuleerimata.

Mis kogu mu loosse puutub, siis see on nagu uni, kus reaalsed kohad ja s?ndmused p?imuvad fantaasia ja v?ljam?eldistega. Kuid vaevalt oleks see h?irinud inimest, kes ei kartnud allutada endale