Назад к книге «Hädaohust pääsenud kuningapoeg saab vendadele päästjaks» [Friedrich Reinhold Kreutzwald]

H?daohust p??senud kuningapoeg saab vendadele p??stjaks

Friedrich Reinhold Kreutzwald

"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

H?daohust p??senud kuningapoeg saab vendadele p??stjaks

H?DAOHUST P??SENUD KUNINGAPOEG SAAB VENDADELE P??STJAKS

Muiste-p?evil olnud ?ks noor kuningas r?ngasti haigeks j??nud, misp?rast igale poole k?skjalgu v?lja saadetud arste otsima. Ehk k?ll lausujaid ja tarku rohkesti kokku tulnud, siiski ei v?inud ?kski neist kuninga haigust parandada. Viimaks toodud p?hjamaalt ?ks kuulus tark, kes osava silmaga sedamaid kuninga vea ?ra tundnud, et temal k?ed s?rmist k??narnukini kullakarva ja jalad varbaist p?lvini h?bedakarva, aga k?ht sinikivikarva klaasist olevat. Tark ?telnud:

„Selle t?ve vastu ei aita ohud ega rohud, vaid kuningas peab endale noore abikaasa kosima, siis saab ta kolme p?evaga terveks. Abikaasa peab karva ja vere poolest kuninga haigusega ?hte minema, muidu ei ole arstimine v?imalik.“

Kuningas k?skinud n??d k?iges kuningriigis niisugust naisterahvast otsida, kes teda pidavat arstima. M?ne p?eva p?rast leitud, et ?he s?jav?epealiku noorem t?tar haigele kuningale arstiks k?lbavat, sest et piigal valgeruuged, kullakarva juuksed, lumivalge, h?bedakarva ihunahk ja sinised silmad on. Kui neitsi kuningale n?ha viidi, h??dnud kuningas silmapilk s?ngist: „Ma tunnen, see rohi saab mind terveks tegema!“ Ta kargas s?ngist ja k?skis jalapealt pulmad valmistada, mis veel selsamal p?eval peeti.

Pulma?htul, enne kui noorrahvas magama l?inud, astunud ?ks k?ekatsuja vanaeit kuninga nooriku ette ja palunud luba k?tt katsuda. Natukese aja p?rast r??kinud vanaeit:

„L?hikeste ?nnep?evade j?rel saavad teile pikad piinap?evad tulema ?he kurja ?e p?rast, aga jumal laseb teile viimasest pojast p??stja kasvada. Teile saavad kolmest nurgavoodist kaksteistk?mmend poega s?ndima.“

Seda ?teldes kadunud vanaeit kuningaproua silma eest, kui oleks ta tuulde sulanud. Aga proua vanem ?de, kes ise kuningale abikaasaks soovis saada, vihkas nooremat selle ?nne p?rast ja pidas salan?u nooremale ?ele kurja teha.

Noor kuningaproua toonud esimesel nurgavoodil kuus poega ?he korraga ilmale, kes k?ik prisked ja terved lapsed. Kuningas juhtunud sel puhul kodunt ?ra olema, kui proua nurgavoodile saanud, sellep?rast saadetud ?ks teener kuningale s?numeid viima, teine j?lle lastele amme otsima. Kuningaproua vanem ?de palganud ?he n?ianaise rohke hinna eest, kes lapsed pidi ?ra h?vitama v?i salamahti k?rvale saatma, n?nda et kuningas sellep?rast oma abikaasat hakkaks vihkama. N?iaeit moondanud enese nooreks naiseks ja tulnud kui kogemata ammeotsijale tee peal vastu ja ?telnud: „Mina olen juba paar korda suurtsugu sakste ja ?lema rahva lastele ammeks olnud, sellep?rast viige mind kuningaproua ette, sest et tema kusagilt lastele paremat amme ei v?i leida.“ N?nda siis viidi kuri loom kuningaprouale n?ha, kes oma hinges midagi sest ei teadnud, et tema ?de selle naise kurit??le oli palganud.