Armum?ng

Eduard Vilde

Eduard Vilde 1900. aastal kirjutatud naljajutt.

Eduard Vilde

Armum?ng

1

„T?de j??b t?eks – meie saksa m?isnikkude seas leidub veel v?ga palju keskaja vaimu,“ k?neles proua Irmgard von Rempeln, ??tsudes t?lla pehmetel patjadel, innukalt edasi: „Ma tulen Inglismaalt, Prantsusmaalt, ?veitsist – kas teate, parun, mis olid mu esimesed tunded, kui astusin ?le Vana-Balti l?ve? Mu meelest oli peaaegu, kui oleksin 19. sajandist ?he ropsuga eelminevasse h?panud. Mida arvate n?iteks j?rgnevast loost? Hiljuti ?tleb Tuustim?e Sengen oma aidamehele koha ?les. Misp?rast? Ei olevat tema noore proua ees palja peaga seisnud – teretanud, aga pannud m?tsi j?lle p?he, ehk k?ll paruniprouake temaga veel k?nelnud! ?elge, parun, kas peab siin naerma v?i nutma? Kas pole kena p?hjus teenija lahtilaskmiseks, kas pole kena n?ue vabalt inimeselt teisele otsekui jumalikku au pakkuda? Ma ei ole orja-ajastikku k?ll mitte n?inud, aga vahe tema ja oleviku vahel v?ib ainult see olla, et h?rra von Sengen saja aasta eest oma aidamehe oleks lasknud veriseks vitsutada, n??d temalt aga ta leiva v?tab. Omast kohast tundub mulle esimest liiki karistus teisest veel kergemana – meeles pidades ajavaimu sest n?lg on igatahes valusam kui vitsad. Mis te arvate, parun, kas teevad meie seisuse liikmed niisuguste tegudega enestele au? Ei sinnapoolegi! Kas teate, kelle asjaks j?etakse l??neilmas s?herdused toorused? Lihtsalt rahaparunite, b?rsijuutide, madaluser?past mammonakottide otsa j?udnud t?usikute asjaks Aadliseisus, millele uus aeg nii vaenulikult, nii laostavalt vastu astub peaks olema igas oma meele- ja vaimuavalduses kahekordselt ettevaatlik, et ta mitte p?hjust ei annaks s??distusteks, nagu ei m?istaks ta ajaga sammu pidada. Meie seisus peaks au otsima muust kui hooplemisest oma v?imuga, mis ju praegusel ajal enam muu ei v?i olla kui ka ainult raha v?im, seesama, millest tekib b?rsijuutidegi ?lbe upsakus. Meie meelelaad ja kombed peaksid olema humaansemad, ?ilsamad.“

„Otsekui minu s?damest puistatud, armuline proua,“ ?tles parun Heidenkamp, otsides noore lese k?tt, et seda suudelda, mis n?udis aga ikka tihedamaks areneva videviku p?rast natuke kobamist, „Ka mina seisan teenijaskonna suhtes samal humaansel, ja nagu armuline proua suvatses ?elda, ?ilsal seisupaigal. N?rgema vastu oma ?lej?udu kurjasti tarvitada – see pole sugugi ilus, t?esti mitte ilus.“

„R??mustan teie s?nast,“ t?hendas proua Irmgard ja j?ttis oma sametpehme k?ekese ?sna paruni meelevalda.

„Ma pean aga midagi juurde lisama, mu austatu,“ k?neles parun edasi. „Ma ei v?i oma teenijaid L??ne-Euroopa omadega igas t?kis h?sti v?rrelda. Meie teenijail on tihti omadusi, mille vastu t?esti ainult valjusega v?ib v?idelda, kui tahame paranemist loota. Meie teenijail on liiga v?he kohusetunnet, sest et neil on v?he autunnet. Mitte asjata, armuline proua, ei heideta meie ?mmardajatele ette hooletust, lohakust, isegi laiskust. Ja et ka peremees on ikkagi vaid inimene, mitte ingel, siis leiamegi sellele erapooletu seletuse, miks me oma teenijaid teinekord karedamini kohtleme kui l??nepoolsed peremehed omi.“

Proua von Rempeln naeris. „Tehke, mis tahate, parun, ka teie praegustest s?nadest kuuldub ?ha balti orjaperemehe vaim! Teie heidate meie palgalistele ette halbu omadusi, aga selle j?rele teie ei k?si, millistest juurtest need omadused on v?rsunud, kes on nendes s??di! Meie peame ?he rahva aastasadasid orjaikkes ja kurdame siis p?rast, et see rahvas olevat hooletu, lohakas, laisk ja vaimult n?ri! Teie ei hari oma p?ldu, parun, ning kaebate siis veel, et ta teile vilja ei kannal Kui meie t??listel on ebavoorusi ja pahesid, siis peaksime p??dma eneste endist pattu mitmekordse armu ja heldusega heaks teha. Mitte valjus ei ole inimese kasvataja, vaid pehmus ja headus.“