Minu vend T?rkoo

Eduard Vilde

Eduard Vilde 1902. aastal kirjutatud reisijutt.

Eduard Vilde

Minu vend T?rkoo

MINU VEND T?RKOO

(Reisim?lestis)

Kui ma Pariisist 9. juulil 1900 ?ra s?itsin, v?ttis kupees minu k?rval istet ?ks habemik t?rkoo [Prantsuse jalav?e s?dur Alzeeria p?risrahva seast. – Autor] Ta n?gu oli rohekast?mmu, otsekui mahorkatubakas, habe must kui pigi ja silmad – need olid veelgi mustemad ja keerlesid tal peas nagu ?eluse-isal endal. Nudiks p?gatud pead kattis punane-valge turban, seljas kandis ta helesinist l?hikest pihikut samakarvalise vestiga, jalas valgeid p?kse, mis olid laiad nagu p??likotid, ning punaseid sukki ja n??pidega kamasse.

K?ik see ei ?ratanud aga nii v?ga minu t?helepanu kui miski, mis paistis minu naabri laia v?rvilise v?? vahelt. Kaks musta pead piilusid sealt v?lja, ?ks paremalt, teine pahemalt poolt. On n??d pistol minu pool v?i on p?ueoda minu pool? pidasin endamisi aru, ja ma pean tunnistama, minu l?vijulgus, mida iga?ks vist tunneb, j?ttis mu veidikese maha.

Aga, mis te siis arvate! ?htu oli k?es. Kupees istus peale minu ja selle poolmetsiku Aafrika mehe ainult veel kaks tukkuvat prantsuse talupoega t?hjade munakorvidega, ?ks kaheksak?mne-aastane emake prillidega ja kaks v?ikest koltunud nunna, kelle ainsaks relvastuseks olid kaks rongi palvehelmeid, mida nad n?ppude vahel aeglaselt edasi poetasid. Ja needki inimesed v?isid l?hemas jaamas vagunist v?ljuda. Kindel oli siis – tahtis t?rkoo-isand teha pahandust, siis v?is ta seda. Ja et ta oli Aafrika metslane, siis polnud mul p?hjust arvata, et ta seda m i t t e ei tee. Olin ju dr. Herraanni Saksa-Prantsuse s?ja raamatust poisikesena lugenud, kuidas t?rkood vaestel sakslastel, kes nende k?tte sattusid, ninad ja k?rvad ja k?rid k?lmavereliselt maha l?iganud ja neil nahagi seljast n?lginud! Ning kas polnud mu naabri k?itumine kahtlane k?llalt?

Miks piidleb ta n?iteks nii salalikult minu poole oma kahe keerleva s?ega, mis tal silmade asemel peas? Kahtlemata m?tleb ta endamisi: Hm, selle poisi reisiraha v?iks olla ka minu taskus! Oota aga, vennike, kuni m?lemad talupojad vagunist on l?inud! – Ja miks nihkub ta mulle ikka ligemale? Juba puutub teine must pea tema v?? vahelt mulle peaaegu k?lge! Ja n??d – n??d rebib saadanlik irvitus ta pigimusta habeme pooleks ja toob kaks rida helevalgeid metslase hambaid n?htavale!