Minu pommid

Eduard Vilde

Eduard Vilde 1906. aastal kirjutatud naljajutt.

Eduard Vilde

Minu pommid

MINU POMMID

Keegi parteiseltsiline 1905. aastast jutustas mulle:

Kui algas verevalamine meie nurgas, ei l?benud ma nii kaua oodata, kuni keppide ja kuulide j?rg minu k?tte tuleb, vaid v?tsin h?lmad v??le ja l?ksin linnast varju otsima. Minu ettevaatus ei v?inud ?leliigne olla, sest kui murti juba inimesi maha, kellel ei olnud muud s??d, kui et nende n?od ei meeldinud m?isah?rrale, siis poleks teisiti tehtud minuga, kes ma rahvakoosolekuil olin k?nesid pidanud konstitutsiooni t?hendusest ja demokraatlikust valimisviisist ja paruniga kord rind rinna vastu riius olin olnud. Et ma ennast maanteedel ja raudteedel ei usaldanud n?idata, siis r?ndasin m??da metsi ja rabasid. Sel kombel sai viiek?mneverstane tee poole pikemaks, ja kui kurnav see oli olnud, tundsin ?ieti alles linnas, kus ma s?bra l?ve ette v?simuse ja n?lja k?tte peaaegu pidin n?rkema.

See s?ber – olgu J?nes ta nimi – oli minu endine koolivend g?mnaasiumist, kes oli kuskilt kaugemalt hiljuti advokaadina siinsesse linna elama asunud. Ma polnud teda enam paar aastat n?inud, leidsin ta aadressi ajalehe kuulutusest ja teadsin kuulu j?rgi ainult, et ta m?ne aja eest abiellunud. Tema juurest l?ksin just sellep?rast esialgset pelgupaika otsima – kas v?i ?heks ??ks et minu teised linnatuttavad olid kodanlikku laadi inimesed, kelle truualamlikku rahu ma kui p?genev poliitikas??dlane ei raatsinud rikkuda. J?ri J?nes aga, mu endine koolivend, oli mulle meelsuselt tuttav; nii koolipoisina kui ?li?pilasena oli ta ?hinal keelatud kirjandust lugenud, seltsides tagurlastele vastu vaielnud, ?li?pilaste koosolekutel punaseid k?nesid pidanud jne.

Helistasin. T?druk avas ukse. Astusin j?ukasse, peenesse korterisse. Vaevalt oli mu pilk esimeses ruumis korraks ringi k?inud, kui mulle midagi magedat kurku t?usis. Niisugune p e s a! Uhke ja pehme. Pehme ja soe. Tiibklaveri tagant t?usid kaks saledat inimkuju lustlikult naerdes. Klaver j?i ?he trallipolka viimast akordi ?misema. V?ljas uulitsal m?dises aga maa kasakapatrulli kabjasammude all.

„Keda ma n?en – Markus!“ ?tles minu s?ber poolvaljult, nagu vajutise alt tuleva kuiva h??lega, kui ta mind l?bi kerge videviku t?ki aega oli tunnistanud. „Kust teie – kust sina siis n??d tuled?“ lisas ta v??rastava venitusega, n?hes minu s??rsaapaid, l?hikest halli maamehekuube ja vist v?ga sarjas pead.

„Otsekohe lahinguv?ljalt,“ naeratasin vastu. „Ehk annad vaesele jalgalasknud m?ssajale ??maja.“