Uuel teel

Eduard Vilde

Eduard Vilde 1908. aastal kirjutatud naljajutt.

Eduard Vilde

Uuel teel

UUEL TEEL

(Paroodia)

Mul oli tol ajal harjumuseks oma sulet?id enne tr?kkisaatmist tuttavaile ette lugeda. Muidugi tuttavaile, kel ilukirjanduse kohta otsust on, kuigi nad oma maitsesihis ?ksteisest vahel lahku l?hevad. Nende kriitilisi arvamusi kuuldes saan siis juba kohe aimu, missugune vastuv?tt mu t??le hiljem osaks v?iks saada nii publiku kui ka avaliku arvustuse poolt.

Noil p?evil olin j?lle maha saanud v?ikese luulelapsega ja ootasin tuttavaid katsikule. Minu p?nevus oma t??kese muljet kuulda ja n?ha saada oli t?na ise?ranis elav. Ma olin nimelt, et ajast mitte maha j??da, teinud argse katsek??nde uuele teele, mis pidi mu viima k?rgemale ja kaugemale. Kuis see mul oli ?nnestunud, pidi n??d selguma.

Esimesena juhtus minu poole tulema h?rra Kask. Et meie tutvus oli veel noorev?itu ja vahekord seep?rast liiga v??rik-viisakas – h?rra Kask rohkendas enda isikuga alles l?hemat aega meie linna eesti emigrantide-hulgakest – siis pidasin tarvilikuks teda paluda, et ta avaldaks mulle oma arvamuse etteloetava luuletuse kohta julge avameeisusega, ka siis, kui see arvamus l?bi ja l?bi halb peaks olema. Ta t?otas seda, ja ma lugesin:

TOKERJAD

Sinkjana, vinkjana:

tokerjad

t??buvad,

tokerjad

h??buvad; –

singutades

hinge roovilt,

vaide,

vaide,

t?useb

k??tuvuste k?ide,

v?ikneb s?dame

vaikselt surmale.

S?ravana,

tinasena,

heljetel:

tokerjad

tugevad,

tokerjad

mugevad, –

huuvi, huuvi,

vinetuse puikamuses,

s??ru koonutuste peitel, vaarduvad,

vaiguvad,

tarduvad –

hauda –

hauda…

Ja l?hna tunnen –

kollast ja soodavat;

m?e kedurjast kurgust ta ilmendes simpab,

mind limpab.

Too l?hna sallin.

Ta umbilma kereselt

salaja vimpab,

ning

timpab.

Ja sinedaid raakmeid ?htuses udus –

noid kuulan,

nad Jumaluse partele simuralt siivavad, –

mind piiravad

sala

ala

Kr?bedana tilgutina, suisa-suisa, sargneb m??ratumas p??rangus, kosmose kopetanud urvuses, teadmatuse vuhang p?iki tukeldust elu m?nituste turbunud salvede poole. Kuid tema peab hulvima, ?ksnes tema paiknema ja libamisi roomama ?hes diametreeriva t?iuse sihil, saagiks udumuse purevaile murdjaile. Paistab ?kva, kui purgeldaks p?rguste potentside rusuvus talle hirmsate vorpidega t?nkjas-tilgesse m?lu-orkusesse. ?ra nuusi: ses on k?ige veerevuse jumalik tuum! ?ra kraabitse ega k??nitse: see on sinu aimavuse fundus, sinu Igavese K?igev?gevama Suigutaja Virivillus! Kougi, aina kougi!

Too t?vetleb sinu intellekti undusi! ?ra ole t?rges ja v?igas igatsema, mis tuuldunud jumalate pudenenud ragamusest sulle padupunga on tuubitud! R?sele tolle tondi vastu nagu puldrik Achillese vastu: sest too varitseb su viimaste ajuebemete j?rele, ta ei tunne hiiruvust! Valva ja kougi, veli! – -

Tasa toodeldes k?ib kuu

l?bi virvade,

?le koltunud

kurnade

taevani h?hvatud

helid!

?rgilma helid

Pilje,

hilje,

s?gavana,

mustavana,

piki peerengite p?rmu,

l?himeelsel vidinal –

loiklevad,

tuiklevad

aralt, nii uniselt

m?tted

m?tted

m?tted

Jumala eest, ei ole vannetumat, m?rtsukalisemat; ei sarvik ega tokerjad ole sugusikkudele alandavamat loogamust kaela muljunud, kui tasakaalu tehes Uuriva V?imingu Igavesest M?rtsust! Tahaks matta k?ik ja imeda! Nii h?? oleks k?ike matta ja siidimeelselt imeda!

Vakka:

valjud h??led,

kalgid keeled,

ilmade keerul,

m?gede veerul,

pilvede takka.

Takka:

s?delev voog,

haarates p?kka

ikka ja pikka,

siivub ja soeb

ja poeb.

Lakka:

luule tiirust,

kunsti niirust;

paiska vakka,

leina takka,

ole vakka

nagu ikka

Aga kratt k?lmetas katusel, puhus pihku ja nuttis: „Huu hu huuu!” Ja tema nutt oli nii, kui jookseksid j?nesed plekktoru m??da Igaviku poole, murumunad suus. „Hu hu huuu!” nuttis kratt ja s?neles nii: „Inimesed s?itlevad, sajatavad, s?imavad ja murravad k?dunenud ahervartel ?ksteise s??reluid. Aga vaata, mina k?kitan katusel, k?lmetan ja nutan: hu hu huuu! Sest mis v?i