Minu postipoiss
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1895. aastal avaldatud jutustus.
Eduard Vilde
Minu postipoiss
Minu postipoiss
V?hemalt kolm korda aastas – lihav?tteks, nelip?hiks ja j?uluks – s?itsin endisel ajal ?hest Balti raudteejaamast postik??diga paark?mmend versta Soome lahe poole. Kaks v?i koguni kolm korda juhtus mulle sama postipoiss k??tijaks, p?rast soovisin teda jaamapidajalt ise selleks ning minu soovi t?ideti s?bralikult, kui Hindrek kodus ning s?itmiseks prii juhtus olema.
Me olime headeks tuttavateks saanud. Et ma k?llalt baltlane ei ole, kes pikemat jutuajamist teenijate inimestega kombe- ja seisusevastaseks peab, siis l?hendas lobisemine postipoisiga mu igavat teekonda m?rksa. Hindreku jutt meeldis mulle. Sel oli m?nu. Igaks toiminguks on vaja annet ning maitset, kui see peab meeldima, isegi saapa jalgat?mbamiseks, isegi nina nuuskamiseks. Hindreku k?nelemisest m?rkasin m?lemat. Ta ei olnud pooltki s?nak?llane muliseja, ta k?neles kaunis v?he, aga mis ta ?tles, see oli h?sti ?eldud, see k?is pihta.
«Minu postipoiss», nagu teda taotsesin h??da, oli ?he k?ega. Vist oligi see tema kehaline viga eelk?ige mu huvi tema kohta ?ratanud ja aegam??da s?ilitanud. Imetlesin juba esimesest s?idust peale seda osavust, seda t?ket tundmata v?ledust, millega Hindrek oma ?he k?ega k?iki neid talitusi sooritas, milleks teistel kahest k?est vahel k?llalt ei ole. Harjumuse ja harjutamise m?jul oli ta oma puuduva kehaliikme n?htavasti ammugi unustanud. Kus vaja, seal tarvitas ta teise k?e asemel hambaid, l?uga, rinda, jalgu. Ta rakendas hobused ette ?ksinda, juhtis nelja hobust oma ainsa ning pealegi pahema k?ega, l?hidalt – tegi k?ik, mida teevad kahek?elised, ja isegi enam. Parem kuuek?is, ?lani t?hi, seisis tal alati v??rihma vahel kinni. Niipea kui ta sealt vallandus ja hakkas lipendama, pistis pahem k?si ta uuesti rihma vahele.
Ma ei teadnud, missuguse ?nnetuse l?bi Hindrek nii tarvilikust liikmest ilma oli j??nud; kord k?sisin selle j?rele, aga vastusest, mis mulle anti, m?rkasin, nagu oleks Hindrekul vastumeelt asjast l?hemalt k?nelda. «J?i veski vahele,» kohmas mees, «olin siis veel poisike.» Ta hakkas hobuseid n??tama ja tegi siis teist juttu.
Sellest oli juba peale aasta m??dunud, kui ?hel kevadisel ?htul j?lle Hindrekuga tuntud teed s?itsin. Ei tea, kuis see juhtus, aga suu lipsatas mul taas k?sida Hindreku kadunud k?sivarre j?rele. Minu ?llatuseks kostis aga postipoiss seekord: «K?isin jahil, p?ss l?ks k?est l?hki, p?letik l?i haavale sisse …»
Kas ta oli vahest t?dinenud k?igile j?relep?rijaile ?hte ja sedasama vastamast v?i oli tal asja oma ?nnetuse ?iget lugu salata, seda v?isin nii ja teisiti oletada. Kuid ma olin uudishimulikuks saanud ning ?tlesin seep?rast s?bralikul toonil: «Kuule, s?ber, sa luiskad. Kord j?i su k?si veski vahele, kord j?lle l?hkes sul p?ss. Tunnista mulle n??d, kumb jutt on vale, v?i on seda vahest m?lemad?»
«Kas ma’s r??kisin kord veskist?»
«Mis sa veel k?sid! Pole sugugi ilus heale s?brale sedaviisi hambasse puhuda.»
Hindrek k?hatas, n??tas, salvas piitsaga ja nihutas end pukil edasi-tagasi. N?gin k?rvalt, et ta n?gu oli h?belikul, kohmetul muhelemisel. Aga ta ei lausunud s?nagi.
?htu oli vaikne ja kaunis. ?hus valgus midagi, mis t?itis sooned elu ja rammuga, l?bu ja iharusega. Loojenenud p?ike oli j?tnud taevalaotuse t?is h??guvat armukuma, ning l?hnav tuuleke, mis h?ljus ?le lillerikka aasa meie juurde metsaveerele, paitas meie palgeid n?htamatu n?kineitsi siidpehme k?ega. Olime m?lemad meeleolus, mille sisimat ?nnetunnet ei osata seletada ega eritella.
Korraga tuli mulle hea uid, nagu s?herdune sellisel meeleolul m?nikord tuleb. Mul oli reisipaunas pudel head ?errit. Klaaski ei puudunud. Naudime siis seesugust ?htut ?lendatud tundlusel, paisutame rinda veel enam; siis avaneb ehk mu seltsilise suletud suugi. Varsti s?deles vein klaasis, Hindrek pidi peale hakkama. Viisakuse p?rast t?rkus mees esmalt vastu, peatas aga viimaks hobused, pistis ohjad p?lvede vahele ning sirutas oma kareda p?evitunud k?e veiniklaasi j?rele. Maitses ja matsutas, maitses j?lle ja t?hjendas siis kl