Teine Joosep
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1898. aastal ilmunud jutustus.
Eduard Vilde
Teine Joosep
Teine Joosep
?hel heal p?eval – Karikakra eit vahib sauna-aknast v?lja – kes sealt tuleb, kepp k?es, pamp seljas? – Joosep!
«Isa, Mari – tulge, vahtige, kas see pole meie poiss, kes sealt tuleb?»
Vahivad. Joosep neh!
Joosep astub sisse.
«No kust sina siis n??d tuled?» k?sib taat, l?kates piipu teise suunurka. «Kas aeti m?isast ?? v?i?»
«Tulin ise ?ra.»
«Miks?»
«Himu sai otsa.»
«Himu sai otsa? Soo, v?i su himu sai otsa?» Ja Karikakra taat vahib siia nurka ja sinna nurka, nagu otsiks midagi, «Kuule, poiss, ma tahaksin sulle j?lle natuke himu teha! Ema, too roosk!»
«Las ta n??d enne reagib, miks ta ?ra tuli,» ?tleb eit vaigistades. «Poeg, mis sulle siis meelde tuleb! Oasta pooleli, ja sa tuled teenistusest ??! Mis sul m?isas viga oli?»
«Preiln hakkas armastama.»
«Mis sa ?tlesid?»
«Preiln hakkas armastama.»
«Keda ta hakkas armastama?»
«Mind.»
«Siis ta oli sinuga rahul, ja see oli ju v?ga hea!»
«Ei, ta hakkas mind teistmoodi armastama.»
Isa, ema ja t?tar vaatasid ?ksteise otsa, siis k?ik kolm rumala poisi otsa. Ema astus talle murelikult ligemale ja hakkas, k?ed ristis, ta n?gu tunnistama.
«Joosep!» ?tles ta. «Sa o l e d ju ikka meie Joosep?»
«No kes siis?»
«Ega sa ometi totraks ole l?ind?»
«Ei ole.»
«No mis lori sa siis ajad!»
«Preiln hakkas mind armastama, sellep?rast tulin m?isast ?ra.»
Taat, eit ja Mari – nad vaatasid taas ?ksteisele otsa ja siis rumalale poisile n?kku. Eit tikkus talle veelgi ligemale, Mari hakkas laginal naerma, taadi silmad ronisid aga nurgast, kus ei olnud rooska, seina m??da ?les, kus rippus piits varnas.
«Poiss,» k?rgatas ta, «vaata, mis seal on!»
«Piits,» vastas poiss.
«Ja n??d ?tle veel kord, et preiln hakkas sind armastama!»
«Preiln hakkas mind armastama,» kordas poiss, nagu k?stud.
«Ema, anna see piits siia!»
«Oota’nd ikka! Las paneb enne pambu seljast ja soendab peaaju, ehk hakkab siis m?istlikku juttu reakima … Poeg, istu ?ite siia ja terita oma aru. Kui k?ht sul t?hi, k?ll siis toon sulle s??a, ja kui tahad juua, meil on kalja. Aga ?ra heiduta meid nii t?geri jutuga.»
Joosep pani kepi k?est, viskas pambu seljast ja v?ttis laua ??res istet. Ta k?sis s??a ja juua.
«Mari, too l?unane pudru ja piim lauale! Lase ka v?rsket kalja kappa!» h??dis Karikakra ema helkja h??lega.
«V?i s??a veel niisugusele jooksikule!» tahtis taat hakata urama, aga eit pilgutas talle keelates silma.
Nad lasksid teda rahulisti s??a ning juua ja oma k?lmast kohmetanud aju soendada. Ainult k?ik kolm piilusid k?rvalt talle n?kku, pingul teatavast p?nevusest.
Joosep oli umbes seitsmeteistk?mne-aastane priske ja punane, m?takas ja vohmakas k?lapoiss, k?lapoisi nina, suu ja olemisega. Tal polnud seet?ttu kerge t?eks teha, et parunipreili oli hakanud teda armastama, kuigi ta m?isas pool aastat juba talli- ja koerapoisi aukraadis oli seisnud.
Joosep pani k?ed risti, t?heks, et ta k?ht on t?is saanud.
«Ole siis n??d hea laps ja reagi meile ilusti ?les, miks sa m?isast ?ra tulid,» alustas ema toonil, nagu k?siks ta seda esimest korda.
«Mis sa veel p?rid,» pragas taat vahele, «eks ikka laiskuse p?rast, mis muud! Kodu hea magada – k?ll isa toidab! … Mari, ulata mulle see piits varnast!»
«Las ta n??d ikka reagib,» surus ema vastu, «riielda ja talle naha peale anda j?uad ju p?rast.» Ja siis Joosepi poole meelitamisi: «Reagi, poeg, reagi ?sna julgesti, oled jo isa-ema kohtulaua ees, mitte p?letsei k??sis!»
Joosep maigutas suud ja n?ppis nina, n?iliselt valmis r??kima, ei leidnud aga vist k?llalt s?ndsaid s?nu algamiseks.
«Mis niisuke redu reagib veel,» ?ssitas taat. «Sa kuulsid ju, mis ta reakis! Roppu valet ajas suust v?lja! M?tles, et mis n??d siukesed rumalad ka teavad m?isa asjust … N?e, kuda ta m?letseb ja uusi valesid s??rutab!»
«Isa, pea n??d korraks suu! Enne kuula ja siis m?ista kohut … Poeg, ?? karda ?htigi, hakka aga peale, sul jo kaelakohtu s??d vist s?dame peal ikkagi ei ole!»
Ema ja Mari – plika silmad otse p?lesid uudishimust – asusid Joosepi ?mber laua ??rde, kuna vanamees otsek