Koidu ajal
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1904. aastal ilmunud jutustus.
Eduard Vilde
Koidu ajal
1
V. pooljaamas ja tema l?hemas ?mbruses valitses muidu unine igavus; jaama?lem istus oma toas, j?i teed, luges «Svet’ti» ja haigutas; ametis olev telegrafist m?tles nii kaua 20. kuup?evale, kuni ta pea aparaadilaua nurgale vajus ja silmad kinni l?ksid; stooroz k??rutas pagasiruumis kaalul ja parandas oma pojakese kingi; ainult teemeister liikus venimisi jaama ees roobastel, andis roopaseadjale m?ne k?su ning l?ks siis koju naise juurde; sirelip??sastes, v?ikese kollase jaamahoone taga, s?uksusid varblased, m?ni p?rnikas p?rises noorte p?rnade ja pihlakate ?mber, alt metsa poolt kuuldus k?o kukkumist – muidu oli k?ik vagune, uinuv, tukkuv.
Aga kui olid reisijaterongid hommikuti ja ?htuti tulekul, siis elustus V. pooljaam otsekui m?ni suurjaam – muidugi ainult suvel. K?igil teeharudel, mis tulid p?hjast ja idast jaama poole – ja neid oli kaunis palju – t?rkas n?htavale valgeid k?baraid, helkjaid kleite, v?rvikaid p?evavarje, iga karva meesterahva?likondi roheliste puude ning p??saste vahel, ja varsti valitses jaamaesisel priske liikumine, r??mus vehkimine ?ksteisest m??da ja elav k?nesumin. Jaamamaja seinte najale kogunes ikka rohkem jalgrattaid, p?rnade ja pihlakate alla hobuseid sadulas ja vankrite ees. V. pooljaamast paar versta eemal asetses nimelt ?ks uuemal ajal tekkinud suvituspaik, mille elanikele, eriti nooremaile, pakkus rongide tulek ja minek l?busat vaheldust, seda enam, et jaama poole minevad, l?bi kuusemetsa ja haljaste aasade viivad teed olid jalutamiseks nagu loodud.
T. suvituskohas asusid rikkamad linnakodanikud – seda v?is n?ha nende t?tardest ja poegadest jaamaesisel. Viimaste n?od, riided, ehted, nende liikumis- ja k?nelemisviis, kogu nende olek eneste vahel ja muu ?mbruse kohta – k?ik hingas enesest teatavat ollust, mis sissepoole ?hendab, v?ljapoole lahutab, mis t?mbab selle seltskonnaliigi ?mber n?htamatu, aga selgesti tunduva piirjoone. Noor jaama?lem, kes toas «Svet’ti» lugedes igavuse p?rast oli haigutanud, – kuis oli ta n??d erksalt jalul, kuis teretas ta aupaklikult sinna ja aupaklikult t?nna, kuis laenas ta viisakalt ja kannatlikult iga?hele oma k?rva, kel temalt oli midagi k?sida v?i soovida, ja kuis punastas ta ?nnelikult, kui keegi noorte preilide hulgast teda m?ne lahke k?simusega austas! Ja stooroz ja pakikandja – nad muutusid k?igi nende h?rraste alandlikeks teenijaiks, kummardavaiks ?mmardajaiks, nad olid iga kord nagu h?ppel, kui neile keegi h?rra, proua v?i preili mingi k?suga l?henes. V?sinud telegrafist, kes nii suure igatsusega palgap?eva ootas, oli unest ammugi ?rganud, vahtis aknast poolaukartliku uudishimuga v?lja ning tundis k?ditavat l?bu, et ta k?igi nende h?rraste seas, kes teda t?helegi ei pannud, inimese leidis, keda ta tohtis teretada, olgugi et see oli ainult ?he tohtriproua – bonne.
Sel neljap?eva?htul, maikuu l?pul, mil Andrei Petrovit?it ootas aimamatu au, et Riesemanni preilid oma venna ja k?lalistega olid talle raudteele isiklikult vastu tulnud, pakkus V. pooljaam tavalist elustatud pilti. Perroonil jalutasid suuremais ja v?iksemais salkades moodsalt friseeritud noored preilid kergeis helkjais suveriietes, noorh?rrad valgete k?barate v?i kirjute spordim?tsidega, ?lespoole koolutatud vurrudega ja l?ikivate keppidega, siis mitmest vanuseliigist alaealised t?tarlapsed l?hikestes seelikukestes, l?hemate ja pikemate patsidega, mida ehtisid v?rvikad lindid, ja l?puks nooremad ja vanemad poisikesed, osalt ?pilasemundrites, osalt ?hukestes valkjates suveriietes. Vanemaid h?rraseid oli v?rdlemisi v?he n?ha; need maitsesid kodus oma aedades ilusat sooja kevade?htut.
Andrei Petrovit? Kurbatov oli paari p?eva eest kirjutanud, et ta saabub t?nase rongiga. H?rra Riesemann saatis talle kutsari sarabaniga jaama vastu. Et Riesemanni h?rrastest, kes rohkete k?lalistega parajasti p?hitsesid Stella-preili s?nnip?eva, keegi isiklikult ei tahtnud Eberhardi tulevast tunniandjat minna jaamast ?ra tooma, oli ainult loomulik. Seks polnud Eberhardil eneselgi lusti, sest esiteks tundis ta iga