Balaganis

Anton Hansen Tammsaare

Tammsaare 1915. aastal avaldatud novell.

Anton Hansen Tammsaare

Balaganis

BALAGANIS

K?rvulukustavalt ??rgab v?ntorel, papagoid p??avad selle h??li j?ljendada, ahvid ja oravad tantsivad ja inimesed vaatavad pilte v?i seisatavad puurisolevate loomade ees.

“Tere, teie ka siin!” h??ab keegi noormees, keda v?limuse poolest n?itlejaks v?iks pidada, ja astub r??msas tujus teise nooremehe ja neiu juurde. “Olete uudiseid korjamas? Tahate sellest kirjutada?”

“Miks mitte, siin on ju elu,” vastab k?sitav, n?htavasti ajakirjanik.

“Balagani elu,” naerab n?itleja.

“Sest pole viga, elu on ikka balagan. Aga mis teie siis siin teete?”

“Mina? … Vaatan ahvisid.”

“Soo … Ah jaa, teile on see t?htis … Teie peate m?istma v?imalikult h?sti j?rel ahvida.”

“?ige. Ma m?tlesin, et kui ma ahv oleksin, siis …”

“Siis oleksite k?ige suurem n?itleja,” naeris ajakirjanik vahele. Ka neiu omil ?hetavail huulil l?i naerule, palgeil meeldivaid lohukesi ilmutades.

“Mitte n?nda, aga olgu pealegi,” vastas n?itleja.

“Ja ka raudpulkade taga tahaksite istuda, nagu ahvid?”

“Ka seda, kui muidu ei saa.”

“Siis hakake ajakirjanikuks, n?nda v?iksite peagi oma ideaalidele l?heneda.”

“See t?hendab – pulkade taga istuda.”

Nad hakkasid kolmekesi naerma, kuigi ?kski ?ieti ei teadnud, misp?rast. Aga v?ntpilli kiiluvad h??led, ahvide nagistamine ja papagoide r?kkamine s?nnitas imeliku meeleolu, mis s?nadega m?ngima ja kergemeelsele naerule ahvatles.

“Nii siis oleks ahvidel n?itlejatena k?ige suurem tulevik?” heietas ajakirjanik natukese vaikimise j?rel edasi.

“Tuleviku kohta ei v?i ma midagi ?elda: v?ib olla, neil polegi tulevikku.”

“Kellel?”

“Ahvidel.”

“Siin v?ite eksida.”

“Kuidas nii?”

“Nendest sirgub ju tulevane proletariaat ja n?nda v?iks neil tulevik olla, kuigi nad praegu pulkade taga istuvad.”

“Minul poleks aga siis ahvina mitte tulevikku.”

“Misp?rast mitte?”

“Kui ahvidel tulevik on, siis kaotavad nad viimaks j?relahvimise himu ja omaduse ja seega oleks nende n?itlemisanne null.”