Назад к книге «Kilgivere Kustas» [Tammsaare Anton, Антон Хансен Таммсааре, Anton Hansen Tammsaare]

Kilgivere Kustas

Anton Hansen Tammsaare

Tammsaare 1900. aastal kirjutatud novell.

Anton Hansen Tammsaare

Kilgivere Kustas

KILGIVERE KUSTAS

Kilgivere Kustas oli k?ige rikkam mees Aruksaare kantnikkude hulgas. K?ik l?ks tema k?es h?sti korda. Teised vaatasid kadedusega tema p??le ja r??kisid, et Kustasest enesest ei pidada suurt asja olemagi, aga ta teinepool Kr??t – vaat, see on inimene, kes seda asja k?ik nii h?sti ajab. Kr??t oli ka t?esti t??kas ja s?nakas naisterahvas. Kustasel ja Kr??dal oli nende seitsmeaastalise abielu j?rele kaks last olnud; vanem neist oli poeg Juku ja noorem t?tar Manni. “Jumal t?natud, et meil neid nii palju ei ole nagu Kadaksaare Maril ja Matsil. Mis sa tahaks nende hulludega teha, mis neile selga panna, millega neid toita? Tahes ehk tahtmata, sa pead vaeseks j??ma,” r??kis Kr??t mitu korda, kui nad Kustasega kahekesti olid, ja vaatas s??ljuures h??meelega, vahel ka p?ris ?rnalt oma mehe p??le. Kustas tahtis nii m?nigi kord oma jumalakartliku naisele midagi vastata, surus aga siiski iga kord need s?nad tagasi. Ta teadis ju, et niipea kui ta midagi asjalikku talle vastab, mis k?ega katsudes ?ige on, saab ta kohe noomida oma jumalakartmata oleku p?rast. “Midagi ei s?nni ilma tema tahtmata,” r??kis Kr??t alati, “niisama on ka selle laste hulgaga lugu.” Ehk mis k?ige rohkem Kr??ta rahutuks tegi, oli see, et Kustase isa ka tubli l?uamees ja sootumaks jumalakartmata oli olnud; p??legi oli ta ise oma elule otsa p??le teinud. Teised keelasid Kr??ta k?ll, kui Kustas temale kosja tuli: “?ra mine temale, isa oli poolhull, ega tea, kas poegki targem on.” Aga v?i Kr??t sellest kuulas. Tuul kannab ju m?ne seemnetera puust enesest kaugele, v?ib olla kusagile m?e p??le, kust noor taim juha eluhommikul k?rgelt ?le teiste p??de ulatab vaatama. Natukene tundis Kr??t oma vaga s?dantki Kustase p??le m?teldes kipitama. T?nini oli Kustas ennast t?iesti ilusasti ?les pidanud: ei k?inud teiste poistega ?hes k?rtsis trallitamas, ei riielnud iialgi, oli tubli t??mees, ka suitsetama polnud ta veel hakanud, aga juba oli ta 25 aastat vana.

Seitse aastat olid nad ilusti ?ra elanud: veel kordagi ei olnud nende vahel riiukukk oma tiibu lehvitanud. Alati olid nad teineteise vastu lahked ja osav?tlikud. Kui Kustasel juhtus midagi viga olema, valutas ta p?? ehk hammas, oli ta ennast seest ?ra venitanud, juhtus ka, et tal m?ni mure s?dant vaevas – siis tegi Kr??t k?ik, mis ta v?is, et oma kalli mehe vaeva v?hendada. Niisugusest osav?tlikust olekust tundis Kustas alati k?ige suuremat r??mu. Selle vasta tegi ka Kustas k?ik oma naise h??ks, mis ta v?is.

Haige ei olnud Kr??t veel kordagi nende seitsme aasta jooksul olnud. Kui tal ka vahel oligi m?ni pisukene viga, siis ei lausunud ta sellest Kustasele mitte s?nagi, vaid tegi veel h?sti r??msa n?o, sest ta kartis oma kallist teistpoolt kurvastada. ?htutel, kui nad ?hes t??lt koju tulid, siis oli Kr??dal veel m?ndagi tallitust kodus ees, nagu lehma l?psmine, sellele sulbi tegemine, seap?rsas tahtis s??a saada, ?htus??giks oli tarvis midagi valmistada, piimap?tta oli tarvis pesta, ja veel muud. Sel ajal kutsus Kustas lapsed oma juurde ema t?list ?ra, v?ttis noorema oma p?lvedele ehk ka vahel teise teise p?lve p??le, s?idutas neid s??l ja laulis ise tasase h??lega: “?mm piu, piu, kass k?rva ja mamm sisse” … ehk midagi muud sellesarnast, mida lapsed tasakesti j?rele nagu osatasid. Mitu korda j?id nad niisuguse s?idutamisega ja laulmisega m?lemad teine teise p?lve p??le magama, kusjuures nende p??d hellasti pikkamisi isa rinnale vajusid, mida suuremalt osalt paljas poolmust ja higine k?va linane s?rk kattis. Kui h?? on n?nda magada, kui mureta tuksub s?da! M?letad sa seda? Oled sa maganud n?nda isa p?lvel? Ema tuleb kambri. Lapsi n?hes ?tleb ta: “Oh te v?etikesed, kus nad magama j??nud; ?ra v?sinud sest p?evasest hullamisest.” Kr??da k?ed kurnavad piima ehk teevad midagi muud, kuna ta aga silmadega hellalt oma laste p??le vahib. Isa ei liiguta ennast, ta ei raatsi oma kalli laste unerahu segada. Ta ?ratab neid alles siis, kui toit juba laual on. La