Kumb oli koolmeister?
Anton Hansen Tammsaare
Tammsaare 1901. aastal kirjutatud novell.
Anton Hansen Tammsaare
Kumb oli koolmeister?
KUMB OLI KOOLMEISTER?
Pole sugugi ime noormehel noort t?tarlast armastada, liiatigi kui see on ilus. Vanad, elus kogenud isikud v?ivad sellesse kimbatusse sattuda. Sellep?rast pole midagi ise?ralikku, kui m?ni kolmek?mneaastane koolmeister niisuguses ?nnes v?i ?nnetuses sipleb, olgugi tema s?damepilt ja taevapiiga tema oma koolilaps. Koolilaps on, nagu koolmeistergi, inimene ning kokku on nad kaks inimest ja miks ei v?iks kahe inimese vahel armutuluke l?kkele l??a?
Manni oli virk koolilaps, imelik, juba maast madalast. Ja seda mitte hirmu p?rast nagu suurem hulk, sest koolmeister polnud temaga kunagi kuri, aina silitas tema valgeid juukseid. Koolmeister uskus tema terast vaimu ja usinust ilma pikema jututa, uskus seni, kui Manni polnudki enam Manni, vaid Riia, Tooma Riia, kes paari aasta p?rast Marieks pidi saama. Manni k?is iga p?ev koolis, Riia aga kaks p?eva n?dalas, nimelt teisip?eviti ja reedeti – niisugune oli koolikord, mille j?rele koolivanem vitsakimbuga valvas. Juhtus ka, et ta ainult ?hel p?eval ilmus, sest koolmeister uskus ta terast vaimu ja usinust n?ndagi. Ehk mis peakski nii suur inimene nii sagedasti laste sekka otsima? Ta pole ju enam endine Manni, keegi ei h??a teda enam n?nda, ehk olgu siis, et seda teeb m?ni esimese talve j?mpsikas, kes tunni ajalgi kipub leivakannikat purema: niisugune v?ib olla ei oska vahet teha, mis on Manni, mis Riia. Juba ainult vallatusest m?istab iga?ks, et kooli tuleb Riia, mitte enam endine Manni. Manni hullas nagu juhtus, Riia juba teab, mis ta teeb: tema vallatus muutub kelmikalt edevaks ja paneb suuremad poisivolakad kihama. Koduteel m?nikord kaklevadki teised ning k?ik on arvamisel, et see s?nnib Riia p?rast.
Aga ometi on Riia v?ga armas koolilaps ja keegi ei tea seda paremini kui koolmeister Kerglane. Lugeja paneb ehk imeks, miks koolmeistril niisugune nimi, kuid mis v?ib inimene oma nimele parata. Kust koolmeister oma nime saanud, ei teadnud keegi, tema isegi vist mitte. Ainult Kopli pere saunaeit, kelle vanamees T?rgi s?jas k?inud ja poole ilma l?bi reisinud, teadis t?endada, et koolmeistri isaisa olnud r?tsep ning et sealt ta oma nimegi p?rinud: r?tsepad on k?ik kerglased, kinnitas ta. Aga nimi ei tee mehele h?da, kui aga mees ise nimele liiga ei tee. N?nda tundis ka k?larahvas, kes koolmeistri nimega samuti harjunud nagu ta isegi.
Kuid palju raskem oli lastel koolis Tooma Riia viguritega harjuda, et mitte enam naerma pahvatada v?i koolmeistrile vastates segi minna. Riia toob n?iteks tite kooli kaasa ja m?ngib temaga kas v?i piibliloo tunnis salamahti laua all. Laps, kes peab ?ppet?kki jutustama, unustab titte vahtides k?ik ja l?heb segi. Ta peaks ?tlema: “Ja Jeesus l?ks teisel p?eval Kapernauma”, kogeles aga selle asemel kas v?i: “Ja Jeesus l?ks l?ks … naeriaida …” Vahe pole mitte just v?ga suur, sest ka Kapernaumas v?isid naeriaiad olla, ometi j?etakse poiss j?rel istuma. Tahetakse isegi koolivanem kutsuda, aga teda kutsutakse ikka siis, kui m?nel vaja p?ksim??tu v?tta. Riia l?heb samal ajal ilusasti koju ja tema ei n?e koolivanemast kurja undki. Sellep?rast v?ib ta j?rgmine kord taskur?tikust – punased nimet?hed nurgas – ilusa valge ja s??tu j?nese teha, mis nii naljakalt h?ppama pistab, niipea kui Riia ta oma peo peale v?tab. H?da sellele, kes niisugusel silmapilgul vastama peab, sest j?nest keksimas n?hes kaotab ka k?ige kainemgi aru ja v?ib kas v?i naerma pursata, mida Kerglane veel kunagi pole ilma karistuseta j?tnud. Vallatule saadab ta ainult paar etteheitvat pilku, sellest on k?ll m?nguasjade kadumiseks. Riiat aga ei saa keegi naerma ajada, kui tema vastab, sest ta ei vaatagi vastamisel teiste laste peale, silmitseb aina koolmeistrit ning piiblilugu voolab kui vesi – s?na-s?nalt, nagu raamatust. Kerglane kuulab ja ei saa musta ega valget lausuda, n?nda jookseb piiblilugu Tooma Riia k?es. Kerglane kuulab ainult ja punastab, seda teavad lapsed p?ris kindlasti, ning kui poisid Riiaga n