K?lbluse-?petus ?unaturul

Anton Hansen Tammsaare

Tammsaare 1905. aastal kirjutatud novell.

Anton Hansen Tammsaare

K?lbluse-?petus ?unaturul

K?LBLUSE-?PETUS ?UNATURUL

?unad siin, ?unad seal, ?unad iga vankri peal! P??ra silmad, kuhu sa tahad, igalt poolt paistavad ?unad vastu. Nad on k?sikorvides, vankrikeredes p?hkude sees, laudkastides ja t?nnides maas. ?hed ilusamad kui teised, ?hes kastis suuremad kui teises.

?unu on k?ll ja ka ?una ostjaid on k?ll. Iga vankri, iga kasti ja t?nni ?mber vahivad, keerlevad, k?sivad ja maitsevad nad. ?ks vaatab huvituse p?rast, teine maitseb himu kustutuseks, kolmas ostab naljateoks, sest ?unad on ilusad ja meeldivad.

Muude seast paistavad ka vanad inimesed oma n?ljaste, kortsunud n?gudega, mis mullakarvaliseks on muutunud, silma. Nad sirutavad oma v?riseva k?e ?unam??ja poole ja ?nnistavad teda juba palja lootuse p?rast Jeesukese ja issanda enese nimega. Nii mitmeski kohas libiseb ?un v?risevasse k?tte ja see t?mmatakse tagasi. Veel kuulduvad ?nnistuses?nad ja vana inimene l?heb edasi. ?unaandja ei pane aga ?nnistuses?nu n?htavaste t?helegi: ta on neid juba nii palju ja sagedaste kuulnud, et nad ta ?ra t??tavad. Ta laseb ?una paluja v?risevasse k?tte langeda, et sest igavesest ?nnistamisest seekord j?llegi lahti saada.

On aga ka palju niisuguseid vanakesi ja poisij?mpsikaid, kes kaunis k?lma, julge ja nagu v?ljakutsuva n?oga ?unakoormate ja – kastide vahel ?mber uitavad. Nende suust ei ole palumise- ja ?nnistuses?nu veel keegi kuulnud. Nad vaatavad turul olevate ?unte peale, nagu oleksid need nende omad; ainult keegi teine on ?lekohtusel viisil j?uga nendest ?le ja ei lase neid, ?unteomanikke, oma loomulikke ?igusi tarvitada. Kus aga j?ud n?rk on, seal peab kavalus appi astuma.