Kahen?dalane

Anton Hansen Tammsaare

Tammsaare 1903. aastal kirjutatud novell.

Anton Hansen Tammsaare

Kahen?dalane

KAHEN?DALANE

Ma n?gin teda esimest korda vene karskuseseltsis, kus ma l?unat k?isin s??mas. N?ost oli ta haiglane, kuid siiski paistis sealt nagu mureta olek v?lja. Kuub oli igalt poolt katki rebenenud ja puuvillad vahtisid selle aukudest lustilikult v?lja: oli ju kevade, pealegi m?ni p?ev enne r??msaid lihav?tte-p?hi, kus k?ik ?rkama peab. Ka puuvillatolgud unistasid vist ?rkamisest, v?ib olla ka sest ilusast soojast maast, kus nad ?kskord kasvanud olid; ka nemad n?isid nagu n?u pidama, kudas kevadise tuule k?es ?rgata, kui nende mureta peremees neid uulitsale jalutama viib.

Kuue peremees, millel nii unistavad ja paljum?tlevad puuvillad all olid, n?is aga sellest hoolimata t?itsa rahul olema. Ta toetas selja vastu seina, laskis ennast supiga ?le tilgutatud laua peale k?sip?sikile ja vahtis l?unas??jaid. ?igem, ta ei vahtinud mitte midagi, ka seda mitte, et ?ks p?lvenukk p?kste seest nina v?lja pistis ja ?tlema n?is: “Ma olen paljas.” Teise jala suur varvas tegi saapatera sees sedasama. “Kahen?dalane” vahtis niimoodi k?lmavereliselt ja p?rani silmil, kuni aeg tuli t??le minna.

Lihav?ttep?hade laup?eva ?htul istus ta siin vanal tuntud kohal, kuni ta siit v?lja aeti ja uks kinni pandi. Tal oli kahju siit toolilt lahkuda, sest see oli ainus koht, kus ta enese nagu kodus tundis olema, mida ta peaaegu oma p?randuseks pidas. Kui keegi teine, kes “kahen?dalast” veel ei tundnud, selle pingi, ?igem j?ri peale tahtis istuda, siis h??dsid k?ik ?mberolijad: “?rge istuge sinna, see on “kahen?dalase” oma.”

N??d seisis see “kahen?dalane” inimene v?ljas trepi peal ja m?tles, kuhu minna. ?ues oli natuke vilu, siiski mitte k?lm. Kirikukellad helisesid. Kell v?is pool 11 olla. “Kahen?dalane” arvas esite koju minna, aga p?rast s?nas ta: “Ei ma parem l?he koju; v?ib olla, ?de ei taha.” Ja ta hakkas pikkamisi, pea ripakil rinna peal, m??da libedat, porist uulitsat edasi sammuma.

Eemal kaugel hiilgas uulitsalatern nagu s?tendav hundisilm. Ta j?udis laterna juurde. Siin j?i ta seisatama ja vaatas ?lesse. V?he aja p?rast l?ks ta j?llegi edasi. Kui ta uueste laterna juurde tagasi tuli ja ?lesse vahtides selle all seisatama j?i, nagu uuriks ta midagi, siis silmas ta ?ht naisterahvakogu siinsamas laterna juures, kes ennast seina, najale toetas.

“Mis sa vahid?” k?sis see.

“Mis sina vahid?” k?sis “kahen?dalane” vastu.

“Ma soojendan ennast,” vastas naisterahvas.

“Kas hambad l?gisevad suus?”

“N??d pole enam viga, aga kirikukellad ei anna rahu. Mis nad peaksid neist l?hkuma!”

“Kahen?dalane” ei vastanud selle peale mitte midagi.

“Kuhu sa ??seks l?hed?” k?sis naisterahvas.

“Ei tea,” vastas “kahen?dalane”.

“L?hme kahekesi ?hes kusagile.”

“Kuhu?”

“?ks ta puhas kuhu.”