P??stmisel
Anton Hansen Tammsaare
Tammsaare 1905. aastal kirjutaud novell.
Anton Hansen Tammsaare
P??stmisel
P??STMISEL
See oli kella 11 ajal enne l?unat, kui X. vabriku toru puhuma hakkas, ning ta puhus kaua, ilma vahet pidamata, ilma hinge tagasi t?mbamata. Tema tugev h??l, mis nagu valu ja kurbtust avaldas, kostis ?le terve linna ja pani inimesi siin ja seal m?ttes seisatama, kuulatama ja oma juuresolijatega m?tteid vahetama.
Ei l?inud kaua aega m??da, kui teiselt poolt linnaservast ?he teise vabrikutoru h??l kuuldus. Temale j?rgnesid peagi kolmas, neljas, viies jne. Terve linna ?mbrusest ja ka tema keskpaigast kostsid vabrikutorude h??led ja nad k?ik n?isid nagu kaebama, h?daldama, oigama. Nende k?las n?is midagi olema, mis aastate, aastak?mnete jooksul sinna kokku oli kogunud ja n??d p??stmist, vabastamist lootis ja p??dis. Vabrikutorude h??lesid kuulates kerkisid inimeste silmade ette vabrikut??liste tahmased, k?hnad, kurnatud ja poolnukrad n?od, nende laste n?lginud, pool-alasti ja haiglased kujud, nende naiste murelised ja ?rapiinatud kogud – ja terve see inimestehulk n?is vabrikutorude h??ltega kaasa karjuma, ning need mahasurutud, kuid tugevad ja eluj?ulised h??led – h??led t?is valu ja ?hkamist ning sealjuures ka t?is v?itmata tungi ja v?imu vabaduse j?rele – panid terve linnaelanikkude hulga seisatama ja j?rele m?tlema. Kes ei tundnud mitte t??liste k?hnetuid ja tahmunud n?gusid ja kellele ei olnud nende riiden?rud mitte tuttavad, millede alt musklilised k?ed ja raske t??ga harjunud sooned v?lja paistsid?
Vabrikutorud puhusid edasi. Ja kui nad n?nda ?heskoos puhusid, siis n?is nendesse nagu kibedus ja j?ud asuma, nende v?im n?is paisuma ning nad ?hvardasid n?htavaste n?nda valjuste puhuda, et peale nende h??lte terves linnas mitte midagi kuulda ei ole. Ja kui torud viimaks ?ksteise j?rele vagaseks j?id ja kui vaikus ennast endist viisi linna ?le v?lja laotas, siis n?is selle vaikusega k?sik?es nagu m??ramata v?im ja v?gevus ?le terve linna liuglema, teda katma. Vaikus oli v?gev kui – pimedus. Linnauulitsatelt k?is kihin ja kahin l?bi. Inimesed vaatasid k?sivalt ?ksteise peale. M?ned kaupmehed hakkasid oma kaupluste aknaid ja uksi kinni panema, teised seisatasid s?gavas m?ttes ja kuulatades oma kaupluse ukse ees.
Sel ajal, kui linnas?dames kihin ja kahin maad v?ttis, tulid linnaservas hooviv?ravate ja uste peale igal pool naiste ja laste n?od n?htavale, milledest mure ning isegi meeleheitlik olek v?lja paistis. Iga?he huultel n?isid ?hed ja needsamad s?nad lehvima:
“J?llegi streik.”
Need naiste ja laste n?od teadsid v?ga h?sti, missugune seisukord s?naga “streik” k?sik?es k?is; nad teadsid suuremalt osalt sealjuures aga ka seda, et teisiti v?imata oli. Karikas oli t?is saanud ning teda t?ideti ikka veel iga p?ev, iga tund, isegi iga silmapilk, taheti n?htavaste kuhja peale panna, kuid karikas ajas ?le ??rte ning ?hvardas seega tervet praegust linna, tervet praegust maad ja ilma oma alla matta.
Ka sellesse alevimajakese teise korra peal olevasse kambrisse kostis vabrikutorude h??l, kus t??lise M??ri naine Leena oma kolme lapsega, kelledest ?ks alles m?ni kuu vana oli, elas. Ka tema j?i kuulatama, avas ?huakna ja p??dis selgusele j?uda.
“J?llegi,” s?nas ta last k?tel ??tsutades ja vaatas toas ringi, nagu tahaks ta otsusele j?uda, kui kauaks olev tagavara ja kokkukorjatud kopikad ulatama saavad. See k?ik oli nii v?hene. Varsti pidi aeg k?tte j?udma, kus lapsed leiba saavad karjuma ja kus neile seda mitte enam anda pole, kus k?lm toas nende v?ikese ja n?rga keha v?risema paneb, kuna ahi siiski k?tmata peab seisma. Hea seegi, kui sa k?lmas toas v?id olla; hoopis halvem lugu on aga siis, kui peremees sind uulitsale t?stab, sest sa pole ??ri ?ra maksnud. Ja seda korda saata on ju nii kerge: politseinikke on selleks k?llalt, m??rab ju linn ise nende ?lespidamiseks paljud tuhanded.
Leena kuulas ja m?tles ning ??tsutas nagu masinlikult last oma k?tel. Mida rohkem ta kuulas, seda s?gavamale hingep?hja n?is talle vabrikutoru tugev ja j?me h??l tungima, ja mida rohkem ta m?tles, seda lootusetumaks n?is talle