T?si, jah!
Anton Hansen Tammsaare
Tammsaare 1904. aastal kirjutatud novell.
Anton Hansen Tammsaare
T?si, jah!
T?SI JAH!
Teo Mikk on vana mees, vanem kui k?ik ?mberkaudsed elanikud. Ta m?letab veel teoorjust ja on oma p?ksid sealt paigalt, kust harud v?lja kasvavad, mitmekordseks tarninud, et kupjakepp kergem oleks kannatada. Ta on m?isas ??seti rehti peksnud ja pahempidi p??rdud kasukaga pahmahobuseid hirmutanud, et n?nda ehk mahti saaks kusagil nurgas pisutki tukastada. Ta teab ?udseid ja huvitavaid lugusid, aga ei armasta neist r??kida, nagu talitaks ta rahvas?na j?rele: “Kes vana asja meelde tuletab, selle silm peast v?lja.” Hakkab aga vahel m?ni teine mineviku m?lestusi heietama, siis kiidab Mikk: “T?si! T?si jah! T?itsa t?si! T?si, t?si, t?si! Nojah, see on ?sna t?si! P?ris selge t?si! Nii t?si, kui ma siin seisan!” ja n?nda edasi, kuni ta neidsamu s?nu uuesti m?nesuguses teisendis kordab. Need j?relkiitvad s?nad on tal seev?rra luusse ja lihasse kasvanud, et ta neid igal silmapilgul tarvitab, et ta ilma nendeta nagu eladagi ei oska. Isegi ta kehakuju oleks nagu nende s?nade kohase v?limuse omandanud: pikk, n?tkuv, painduv, igale m?jule allaandev, siiski k?ige peale vaatamata endine Teo Mikk, kes pikka kuube seljas ja nahkrihma v??l kannab. L?hemalt vaadates tundub, nagu ei liiguks ta huulil alaline “t?si jah” sugugi sellep?rast, et tal omal arvamisi pole, vaid et ta naeratades teiste arvamistest m??da l?heb, neid ei mikski pannes, seega nagu ?elda tahtes: elage minu p?evini, kannatage niisama palju, kui mina olen kannatanud, siis saavad k?ik s?nad ja arvamised nii t?htsusetuks, et nad vastuvaidlemise vaeva ei tasu.
Mikk kiidab k?igile j?rele, on k?igi arvamistega n?us, aga oma eluviisi, oma tegusid ei muuda ta sellep?rast karva v??rtki: nagu oleks ta kusagilt teisest ilmast p?rit, mida n??dse aja inimesed enam ei tunne ja mille ?le nad ainult kuulu j?rele otsustavad.
“Hakkavad na mustad pilver?nkad k?ima, t?na tuleb t?esti vihma, teeb loo m?rjaks,” ?tleb heinaajal Saueaugu peremees, kelle juures Mikk juba ammust aega on elutsenud, esiteks sulasena, n??d vabadikuna.
“T?si jah, teeb loo m?rjaks,” kiidab Mikk.
“Ei t?na vihma tule, n?e, tuul lahutab pilved ?ra,” vastab sulane peremehele.
“T?si, tuul lahutab ?ra,” kiidab Mikk naeratades, nagu tahaks ta t?epoolest ?elda: “Missuguseid t?hje s?nu r??gitakse!”
“Mis peremehel viga, tema v?tab oma loo hulga rahvaga varsti ?les,” lausub saunamees, “aga saunamees, vilets, olgu ise peres ja j?tku oma loog hundi kuivatada.”
“T?si, t?si, hunt kuivatagu saunamehe heinu,” on Mikk ka siin n?us.
“Sa, Mikk, v?iksid meile ?ige appi heinamaale tulla,” ?tleb saunaeit.
“P?ris t?si, eks ma v?i tulla k?ll,” vastab Mikk, aga tal ei tule uneski m?ttesse oma s?nade j?rele talitada. Ennem lamab ta aia ??res lepap??sa vilus, m?tleb ja m?letab ning s?nab vahetevahel iseeneses: “T?si! T?si jah! T?itsa t?si! T?si, t?si, t?si!”
Siia tuleb karjane l?una ajal m?nikord temaga juttu ajama. Ka temale kiidab Mikk v??rdumata rahus k?ige lapsikumaid asju j?rele. Sellep?rast armastab poiss temaga juttu ajada, siin pole arvamiste lahkuminekut karta. Hoopis teine lugu on teise pere poisiga. See hakkab varsti vaidlema ja riidu norima. Ehk kui ta veel ristiinimese viisil riidlekski! Aga ei. Ta keerab sul juuksesalgud ?mber “kotin?ela” ja ajab sulle siis p?idlad silma. See on pagana valus. Sellep?rast ei armasta Saueaugu poiss temaga riielda, ja et jutuajamisest peagi riid v?ib t?usta, siis hoiab ta ka jutuajamise eest.