V?sak?la uus koolmeister
Anton Hansen Tammsaare
Tammsaare 1902. aastal kirjutatud novell.
Anton Hansen Tammsaare
V?sak?la uus koolmeister
V?SAK?LA UUS KOOLMEISTER
T?na on V?sak?la koolimajas uue koolmeistri valimine. Aga mitte ?ksnes nimetatud k?la lapsi ei pea tema koolitama, vaid siin on veel kaks teist k?la l?hikorras, kust lapsed ka siiasamasse koolimajasse k?ivad. See koht on selle poolest tuntud, et ?kski kooli?petaja siin ?le kolme aasta ei p?si olema; enamiste l?hevad nad aga juba teisel aastal siit minema.
Valikule on t?na ?ksainus kandidaat ilmunud, nii et siin meestel midagi valida polegi; nad v?ivad ainult v?tta v?i ilma j??da. Noor ametihimuline on nende endi ligidalt p?rit, ?he turbal?ikaja ja puusaagija poeg, kelle isa veel praegu oma venna maa peal metsa ??res saunas elab.
Uustalu Madis on teatud j?ukas peremees. Tema koht on aga k?last v?lja ehitatud ja mustab kaugel ?le v?lja kasesalgu juures. Tal n?ib ?ksinda seal nagu igav olema. Koer haugub ?ksip?inis, suits t?useb vagasel hommikul otsekohe taeva poole – ja j?llegi ?ksinda; peret?tar Anna laulab suvel – ning temagi laul lendab, nagu igavuse muljutustel, ?ksinda metsa poole, mis siit mitte kaugel ei ole ja kust talle vastukaja lahutatud k?tel vastu tormab ning temaga ?hes kaugele kuusikusse kaob. Siiski, mitte p?ris ?ksi ei ole Uustalu koht siin kasesalga juures. Paarsada sammu eemal, metsa ??res, kuhu vastukaja ?hes peret?tre Anna h??lega suve?htutel armastab kaduda, seisab v?ike saun. Siinsamas elab peremehe Madise vend Jaak oma eide Mariga. Nende poeg see ongi, keda V?sak?la koolimajas t?na koolmeistriks valitakse …
Jaak m?tles juba siis, kui ta poeg Hans alles aastane oli, et ta temast ?kskord koolmeistri tahab teha. Kust Jaak selle m?tte peale tuli, on teadmata. V?ib olla, ehk andis selleks p?hjust see, et ta ise vaevalt raamatust lugeda oskas ja kirjast peaaegu mitte midagi ei teadnud, aga v?ib ka olla, et selle juures alatine koolmeistrite vahetamine s??di oli, kusjuures Jaak t?hele pani, et k?ik uued ametikandidaadid kusagilt kaugelt p?rit olid, keda nende k?la mehed p?rastpoole tartlasteks ja mulkideks armastasid s?imata. Oli kudas see oli, aga n?u oli temal kindel: tema pojast peab koolmeister saama, kes temale auks ja oma k?la rahvale kasuks pidi olema.
Oma eesm?rgi k?ttesaamiseks hakkas ta juba aegsaste t??tama: hoidis raha kokku, kus v?hegi v?is, ja ajas k?ige v?hemate kuludega l?bi. Ta laskis esiteks poja vallakoolis k?ia; siit viis ta tema kihelkonnakooli, misjuures tal juba raskusi tuli kanda, sest et kirik versta 15 neilt eemal oli. Et ta igakord hobust ei tahtnud palgata, siis pidi ta m?nikord oma pojale leivakoti seljas j?rele viima. Ka kihelkonnakooli l?petas poeg, kui ka mitte v?ga hiilgavalt, siiski ometi rahuloldavalt ?ra. N??d oli teda veel tarvis ?heks talveks pedagoogikaklassi saata. Ka see sai t?idetud, misjuures Jaagu ja Mari viimane mustap?evade tarvis kogutud rahakopikas ?ra kulus. Nad olid aga siiski r??msad, ise?ranis Jaak – poeg on ju koolmeister; ta on see, mida ta nii mitu aastat on oodanud, mida oodates tal juba hallid karvad p?he on tekkinud.
Jaak oli uhke iseenese peale. Ehk miks ei oleks pidanud ta uhke olema? Saunamees – ja poeg – koolmeister. Peremehed, ostetud kohtade omanikud – ja nende pojad oskavad aga vaevalt s?nu kokku veerida.
Selle m?ttega, et ta poeg just koolmeister peab olema, oli Jaak ka n?nda ?ra harjunud, et ta peaaegu m?istagi ei tahtnud, kudas tema poeg m?nda muud ametit pidada v?ikski.
Nagu ma eespool juba t?hendasin, oli valimisele ainult Uustalu sauna Jaagu poeg ilmunud. Sellep?rast j?eti k?ik sekeldused k?rvale ja talitaja abimees k?sis lihtsalt meeste k?est, kas nad teda omale koolmeistriks tahavad v?i mitte. Oli m?nitust kuulda, siiski v?eti ta peaaegu ?hel n?ul vastu. Kuid palgaga tuli uus h?da. Siin ei tahetud kuidagiviisi korda saada. Mehed pakkusid koolmeistrile kaugelt alt saja rubla palka. See ei tahtnud sellega leppida. Mehed ei andnud j?rele, koolmeistril oli v?imata j?rele anda.
“N??d on hull v?ljas, kui me Uustalu sauna Jaagu pojale sada rubla talve pealt palka hakk