?rakadunud poeg

Anton Hansen Tammsaare

Tammsaare 1900. aastal kirjutatud novell.

Anton Hansen Tammsaare

?rakadunud poeg

?RAKADUNUD POEG

I

“Olen ma, kus ma olen,” m?tles William, “aga ma l?hen siiski niikaua edasi, kuni m?ni talu vastu tuleb. Koera haukumine kostab, ja minu arvamise j?rel ei pea see mitte v?ga kaugel olema.”

Ta t?usis m?tta otsast ?lesse, viskas p?ssi selga, l?kkas m?tsi kuklasse ja astus edasi. Neero, ustav jahikoer, hulkus pool v?sinult oma peremehe k?rval ja l??tsutas tublisti, keelt hammaste vahel pikalt v?ljas hoides.

Kui William umbes pool tundi aega oli metsa m??da edasi roitnud, j?udis ta ?he saare ??rde v?lja, mille keskpaigas ?ks v?ike p?llulapikene oli, mis aiaga ?mber oli piiratud, et teda kariloomade eest hoida. Kerge naeratus lehvis Williami v?sinud n?o p??l. R??muga astus ta aia ??rde. Ka Neero n?hti r??msamaks minema; ta p??dis oma l??tsutamist tagasi hoida, katsus oma lontis k?rvu kikki ajada, pistis nina otsa l?bi aia ja vaatas p?llule. William j?i seisatades vaatama. Suvirukis, mis aias kasvis, oli madal ja kidur ja seisis nii vagusalt, nagu oleks ta magama uinunud. K?rge okaspuu mets piiras p?llukest igast k?ljest ?mber, mille seast m?nest kohast ka k?rged sanglepad ja kased uudishimulikult v?lja vaatasid. K?ik on ?mberringi nagu surnud; ?kski ei riku selle p?llulapikese rahu. Vahel harva tuleb p?der metsast v?lja ja vaatab p?llule, aga ka tema teeb seda k?ik nii vagusi, nagu tahaks ta sootumaks salaja k?ia. Juhtub ka, et j?nes, kes m?nda ise?ralikku kabinat on kuulnud, sahinal rukist m??da jookseb ja kesk p?llulapikest k?rge kivi otsas kahe tagumise jala p??le p?sti t?useb, et ringi vaadata, kas h?daohtu ligidal ei ole; aga ka tema hirmumine on t?hine; ta l?heb rahulise meelega kivi otsast maha ja heidab kivi ??rde puhkama. Talvel, k??nlakuul, tuleb hunt laisalt, murelise n?oga l?bi aia, uidab k?ige k?rgema koha p??le, t?mbab nina nuusutades k?rssu, kas mitte midagi kardetavat ligidal ei ole, istub siis hellalt pehme ja k?lma lume p??le maha ja vahib lootuseta ligema talu poole. K?ht on tal vaesel t?hi; kahe talu koerad, v?ikesed karvanassid, on tal s??dud, lambaid ta k?tte ei saa: perenaine hoiab neid oma juures toa nurgas, kus nad teda iga hommiku iga?ks oma tervitusega vastu v?tavad. Kevadel k?ivad tedred siin hulgakaupa m?ngimas, kus ka k?tt neid salaja hulgakaupa maha laseb.

William hakkas aia ??rt m??da edasi k?mpima. Imestusega vaatas ta seda kidurat rukist. Niisugust suitsakat ei olnud ta veel iialgi n?inud. „Mis leiba v?ib siit saada,“ m?tles ta. L?una poolt p?llu otsast viis teda v?ikene teekene edasi. Kui ta natukene aega seda teekest m??da oli l?inud, j?udis ta teise p?llukese juurde, mis natukene suurem oli kui esimene; selle keskpaigas seisid talu hooned. Williami n?gu l?i t?iesti lahkeks; ta katsus ka vilistadagi, aga see ei l?inud tal h?sti korda: mokad olid hirmus kuivad, keel oli peaaegu suulae k?lge kinni j??nud.

Elumaja oli ?sna viltu vajunud ja oli seda n?gu, seda meele?raheitlikku kurba n?gu, mida nii sagedasti s?nadega „viimse tuhande p??l“ nimetatakse. Katus otsani sammeldanud, aukline, nii et vihma ajal ennemini lageda p??l seisa kui majas, milles l?bijooksev tahmane vesi palju hullem on kui lageda p??l puhas vesi.

William astus ?ue. Muru p??l istus keskealine naisterahvas ja ?mbles s?rki. P?ssimeest oma juurde tulema n?hes ehmatas ta ?ra. N?el j?i poolde pistmesse seisma. William k?sis r??ska piima, v?id ja leiba. “Ehk andke, mis teil anda on,” lisas ta juurde, “ma olen hirmsasti n?lginud.” Lahke perenaine ei k?sinud ka enam selle j?rele, kes v??ras oli, vaid l?ks silmapilk k?sku t?itma.

“Imelik,” m?tles ta, “et noorherra siia, meile, tuleb s??a k?sima! V?i jumal teda teab, kes ta on v?i kust ta on. K?llap on ehk see m?isa William, kellest ikka alati r??gitakse.”

Perenaise ?raolemise ajal vaatas William ringi. Otsekohe toa ukse ees oli haohunnik, mille k?rval kaks, kolm s?let?it kasepuid maas oli, vist perenaisele leivategemise tarvis. L?una-l??ne pool k?ljes olid karjalaudad – liig h?? on k?ll nende tarvis niisugune nimi, mis kui risuhunnik v?l