Labajalavalss laeva peal
Eduard Bornh?he
Eduard Bornh?he 1881. aastal avaldatud novell.
Eduard Bornh?he
Labajalavalss laeva peal
LABAJALAVALSS LAEVA PEAL
See oli ?hel kenal lehekuu hommikul, kui mina «Kuldl?vi» v??rastemajaga, kus ma ??d olin olnud, jumalaga j?tsin ning sadama poole sammusin. Mu n?u oli kord lustis?itu ette v?tta ja ?lemere-s?pradele k?laliseks minna. Pilet taskus, astusin v?ikese aurulaeva peale mille nimi «Primus» oli ja millest, tema t?htsust teiste laevade hulgas t?hele pannes, sedasama ?telda v?is, mis ?nnis Kolgi krahv oma teenrist Aadamast ?tles: «T?si k?ll, ta nimi on Aadam, aga ta ei ole mitte esimene inimene.»
N?nda oli ka selle aurulaevaga lugu. Ehk ta nimi k?ll «Primus», see on eesti keeli «esimene» oli, siiski polnud ta oma suuruse, vormi ega toreduse poolest esimene v?i ?ks esimestest meie maakera meredel ujuvatest laevadest. Aga ta oli ometi kaunis hea kena v?ike laev.
Niisuguse v?ikese laeva peal on k?iksugu reisijaid ?hes k?garas koos, nagu seda reisilugude kirjutajad, maalijad, naljahambad ja inimesetundjad paremini soovida ei v?i. Ka siin oli reisijate hulk veel palju kirjum ja mitmekesisem, kui ta Noa laevas v?is olla: hingeliste poolest sai siin k?ige peenikesemast mehest kuni k?ige harimatuma loomani n?ha ja siiski v?is, kui istumist, astumist ja nuuskamist t?hele paneme, kaunis h?sti korda saada. Ka on s?herduste s?iduriistade peal seisuste vaheseinte eest m?nesuguste platside seadmise l?bi muretsetud: esimene ja t e i n e plats oma kajutitega. Esimese platsi peal v?tavad aset k?ik «suuremat sugu» rahvas v?i kes seda olla tahavad, teise platsi peal aga k?ik need, kes mitte v?hem ega rohkem olla ei taha, kui nad t?esti on.
Ehk ma k?ll oma t?hendatud reisip?eval ?he saatjas?bra p?rast esimese platsi pileti olin v?tnud, siiski k?isin ka sagedasti teist platsi vaatamas. Sel hommikul oli t?esti v?ga kena reisijaid t?hele panna. Katsume neid meelde tuletada, enne kui oma p?ris-juttu edasi k?neleme.
Paneme esmalt esimest platsi t?hele. Kolm reisijat, kes esimeses pingis pahemat k?tt istuvad: mees, n?nda umbes viisk?mmend aastat vana, pika musta kuue, p?kste ja vestiga ning valge kaelar?tikuga; ta lahke, ?iglane n?gu paistis mitte just uue, aga puhtasti harjatud toruk?bara alt v?lja, n?is m?ni ?petaja maalt olevat. Targasti ja lahkelt vaatas ta k?rval abikaasa ja umbes kaheksateistk?mneaastane pika kasvuga neiu kenade sinisilmade, r??sade palede, pruuni peaga, ilma valejuusteta, ruuduline villane kleit seljas – oli vist ?petaja ainus t?tar, v?ga kena, armas ja priske neiu.
Mis mulle seepeale silma puutus, oli pika kasvu, k?rgete jalgade, valvakate juuste, tuts- ja bakenparraga, sammassirgelt teisel pool laeva servas ikka eest tahapoole ja ?mberp??rdult jalutav noor mees, n?nda umbes alla kolmek?mne aasta vana. Tal olid peenikesed riided seljas, vikssaapad jalas ja valged kindad k?es ja kandis k?hu ees reisitaskut. K?es hoidis ta pikksilma, millega ta tihti kaugele vaatas. Ta n?is m?ni vene m?isnik v?i sellesarnane olevat, nagu ma tema k?rgest ninast ja uhkest k?nnist v?lja rehkendasin.
Kes veel minu t?helepanemist tarvitas, oli ?ks noormees, kelle n?ost tarkust ja julgust lugeda v?is. Ta m?tsist ja kepiga vehklemisest arvata oli ta student ja pealegi ?sna noor, n?ndanimetatud «rebane»; siiski n?is ta juba m?nes lahingus k?inud olevat, sest hea suur arm k?is p?igiti ?le n?o. Pruunikas ninahabe pealmise moka peal oli aga alles kaunis s?re ja l?hike, ehk teda student k?ll mitmekordse keerutamise l?bi pahemalt ja paremalt poolt suu k?rvalt v?lja meelitada p??dis.