Surmasuus

Eduard Bornh?he

Eduard Bornh?he 1886. aastal avaldatud novell.

Eduard Bornh?he

Surmasuus

SURMASUUS

Juhtumine Musta mere peal

Trapesund ehk Tarabosan on suur T?rgi linn V?ike-Aasias, Musta mere rannal. Kui ma m?ne aasta eest m??da Armeenia ja V?ike-Aasia maid r?ndasin, j?in ma korra siia m?neks p?evaks puhkama. Aeg hakkas mul juba teisel p?eval igavaks minema. Ma olin t?rklasi ja muhameedlasi, inetuid seinasid ja tolmuseid uulitsaid juba k?llalt n?inud. Musta mere vesi ei ole sugugi t?htsam kui muu soolane vesi ja t?rgi naisterahvaste n?od ei ole ammugi k?ik nii jumekad, kui luusija pealtvaataja silm seda sooviks. Pealegi on need tuikesed n?onatukesega nii hirmus ihnsad ja m?ssivad ta veidikese nii hoolikalt r?tikute sisse, et muud n?htavale ei j?? kui kaks s?tendavat musta silmaauku, mis k?igil naisterahvastel ?hesugused ja sellep?rast ?tlemata igavad n?ha on.

?nneks sain ma teise p?eva ?htul kohvimajas ?he kreeka kaupmehe Popandopuloga h?sti tuttavaks, nii et ta mind oma majasse v??raks kutsus. Popandopulo ise, tema proua ja t?tar Irene m?istsid nii palju prantsuse keelt, et meie kaunis ladusalt juttu vesta v?isime. Nende maja oli, nagu k?ik hommikumaa majad, v?ljastpoolt n?otu sauest ait, seestpoolt aga t?is rikkust, haridust ja puhtust. Irene oli Pariisis natuke hariduse ja alpuse koolis k?inud. Temal olid v?ga ilusad pruunid silmad, ?mmargused paled, tillukene roosinupusarnane suu ja selle sees ?ks keel, mis ?htepuhku ja ?hel hoobil teravat nalja, m?istlikke m?tteid ja t?hja lori korrutas. Ta pidas Euroopast ja ise?ranis eurooplastest palju lugu ja oli n?nda-?telda «kadaka-kreeklane». Sellep?rast juhtus siis ka, et minagi ehk ma k?ll oma n?o poolest poole kopika v??riline ei ole – tema silma ees armu leidsin. Meie saime nii ligidalt s?braks, et mina igavuse ja ?rareisimise t?kiks ajaks unustasin. Meie lobisesime maast ja taevast, m?ngisime neljal k?el klaverit ja k?isime ?htul ainu?ksi mere kaldal jalutamas.