Liisi peigmees

Eduard Bornh?he

Eduard Bornh?he 1896. aastal avaldatud novell.

Eduard Bornh?he

Liisi peigmees

LIISI PEIGMEES

«Liisi!»

Liisi ei kuulnud h??dmist, sest ta oli v?ikesele vennale p?itsed p?he pannud ja kihutas teda h?isates ja piitsa plaksutades m??da saali ringi.

«Liisi, tule siia!» h??dis isa valjemini.

Liisi laskis ohjad lahti, lippas isa juurde ja, kargas krapsti tema s?lle. Isal oli ?hes k?es kiri, teises v?ike sedel.

«Vaata, mis vend sulle Peterburist saadab,» ?tles isa sedeli peale t?hendades.

«Kiri – minule?»

«Jah, aga sa ei ole kunagi selle au v??riline; sa oled hirmus vallatu, hullem kui keegi poiss.»

«K?ll ma meelt parandan, anna aga kiri siia, papa.»

Isa andis kirja ja Liisi luges: «Armas Liisi! Mina tulen lihav?tteks koju ja loodan, et sa siis mitte enam nii vallatu p o i s s ei ole kui enne; kui sa seda lootust t?idad, siis toon sulle ilusa peigmehe kaasa. Sind musutades Oskar.»

Liisi ajas mokad torusse:

«P?h, ma ei tahagi peigmeest. Kuid see on ilus, et vend tuleb – siis saab h?sti vallatust teha.»

«Aga Liisi!» noomis isa. «Vend on n??d ?li?pilane ja t?itsa t?sine mees, ei tema m?tle enam vallatuse peale.»

«Ohoo, k?ll ma tean! Mind armastab ta noomida, aga ise on koeruse peale esimene. K?ll ma neid meesterahvaid tunnen.»

«Miks sa neid ei tunne, sa tark kolmeteistk?mneaastane eideke!» pilkas isa. «Siiski vaata, et sa oma peigmeest ei pahanda, sest see on v?ga t?sine h?rra ja kannab keisri mundrit.»

«Kes ta siis on?»

«Ihukaitsev?e ohvitser.»

«Ohvitser!» h??dis Liisi r??mu p?rast l?kendades. «T?eline ohvitser pikkade vurrude ja l?ikiva m??gaga, nagu minu pildiraamatus?»

«No muidugi.»

Liisi l?i k?ed isa kaela ?mber ja andis talle tormiliselt suud. Siis h?ppas ta isa s?lest maha, krapsas v?ikese Eedi sabast kinni ja kisendas kui meeletu:

«Kas kuuled, poiss, ohvitser tuleb, ohvitser!»

«See laps on liiga ingli n?gu ja liiga ?ge oma tundmustes,» m?tles isa tema j?rele vaadates. «Andku jumal, et ta kaua elaks!»

Liisi oli ilus laps, nii ilus, et keegi, kes teda esimest korda n?gi, temast t?kil ajal silmi ?ra p??rata ei suutnud. Kui ta oma s?ravate silmade, lehvivate kuldjuuste ja heleda kleidikesega toast l?bi lendas, siis ei puudunud tal ingliks muud kui inglite t?sidus ja tasadus. Nende kiiduv??riliste omaduste poolest oli Liisi kehvem kui kehv. Ta oli p?ris elavh?be, alati liikumas, alati lustlik, palju enam poisi kui t?tarlapse sarnane. Oma viimse tite oli ta juba viie aasta eest pidulikult maha matnud ja k?ik selle s?gava armastuse j?u, mis ta enese teadmata s?dames ?hkus, kahe- ja neljajalgsete elukate poole juhtinud. Ta armastas k?iki, k?ige rohkem aga pildiraamatust tuntud s?jamehi, hobuseid ja jahikoeri. Ratsutamises ei andnud ta terves kihelkonnas kellelegi j?rele ja p?ssilaskmises tunnistas ta ainult noort metsah?rrat, kes naabruses elas, enesest pisut paremaks.

N?nda oli Liisi.

Oma seisusliku ja perekondliku oleku poolest oli Liisi Eesti rannal seisva m?isa p?rish?rra noorem t?tar. Tema vanem ?de, 18-aastane Auguste, ?hkas juba salamahti tundmatu peigmehe j?rele, vanem vend Oskar ?ppis Peterburis kohtuteadust, nooremal vennal, 9-aastasel Eedil, ei olnud esiotsa muud t?htsust, kui et ta Liisi seltsis v?simata p?kse l?hkus.

Maantee poolt kostis aisakella k?lin ja koerte haukumine. Lai postisaan s?itis sohinal ?uev?ravast sisse. Saanis istusid kaks noort meesterahvast, ?hel sinise, teisel punase ??rega m?ts peas. Liisi oli esimene, kes toast v?lja t?ttas ja sinise m?tsiga noormehest kinni haaras, kui see vaevalt ?he jalaga saanist v?ljas oli.

«Tere, Oskar!»

«Tere, vana Liisi!»

Vend v?ttis ?e kaissu ja hakkas teda p?hjalikult musutama.

«Kas see punam?ts ongi –?» sosistas Liisi kahe musu vahel.

«Sinu lubatud peigmees,» t?iendas Oskar niisamuti, «kuid ma n?en sinu tormilisest viisist, et sa tema v??riline ei ole.»

Liisi t?stis pilgu ja m?rkas, et «punam?tsi» mustad silmad imestavalt tema n?o peal viibisid. V?ike neiu punastas k?rvuni ja l?i silmad maha. Seni oli terve perekond trepi peale astunud. Oskar seadis oma seltsimehe k?igile ette:

«Kaitsev?e ohvitser Henn