Ai?a
Eduard Bornh?he
Eduard Bornh?he 1900. aastal avaldatud novell.
Eduard Bornh?he
Ai?a
AI?A
Lord Augustus Killmore oli ?ige inglane, nimelt ka selle poolest, et ta k?ik teisiti tegi kui muud surelikud inimesed, kes mitte kuninganna Victoria alamad ei olnud. Esimese lihav?ttep?ha hommikul, kuna Jeruusalemmas k?ik muud ristiinimese nime kandjad Hauakirikusse ja teistesse palvekodadesse t?ttasid, r?ndas tema ainu?ksi linnast v?lja Gordoni k?nkale, mida inglased ?igeks Kolgataks arvavad. Seal seisis ta, uur k?es, just viisteistk?mmend minutit, vaatas kordam??da uuri sihverplaadi ja p?ikese paistel s?rava p?ha linna peale ning kuulas sadade kellade helinat, mis v?ga armsasti siia ?les kostis. Kui veerandtund m??das, pistis lord Augustus Killmore uuri tasku, ?mises «very nice» ja kirjutas pliiatsiga taskuraamatusse:
«T?na, sel ja sel kuup?eval ?he veerandtunni ?igel Kolgata m?el seisnud.»
Selle peale sammus ta t?siselt ja aeglaselt m?est alla ja l?ks Damaskuse v?ravast linna. Rebase n?oga kreeklase, kes ennast temale mitmes tuntud ja tundmata keeles teejuhiks pakkus, t?rjus ta lihtsa kulmukarvade liigutamisega eemale, aga teise p?evavarga vastu, kes temale imekspandava visadusega kive Jeremia koopast, karvu Sauli isa eksinud eesli sabast ja muid haruldasi asju m??a pakkus, pidi ta k?sivarre j?udu tarvitama, enne kui mees kahjatsedes taganes.
Muhameedlaste linnajagu, kuhu lord Killmore n??d sattus, oli inimestest peaaegu t?hi, sest muhameedlased olid tuhandete kaupa k?rbesse Moosese haua juurde rahvapidu p?hitsema l?inud. Lord l?ks ?le Valu tee ja j?udis ?hest k?verast uulitsast teise p?igates Templi platsi naabrusse, kus j?lle rohkem elu n?ha oli. ?hes kohas lamas ja k?kitas terve rida kerjuseid tee ??res. Seal oli pimedaid ja kurtisid, jalutuid ja pidalit?biseid. Uhke inglase l?henemine s?nnitas nende keskel imet: kurdid kuulsid tema sammude k?minat, pimedad n?gid teda, jalutud kargasid p?sti ja t?ttasid temale v?ljasirutatud k?tega vastu. Lord viskas peot?ie peenikest raha uulitsale ja sammus k?lmavereliselt edasi, kuna tema selja taga kibe lahing algas.
Lord k??nas vaiksesse p?ikuulitsasse ja komistas m?ne sammu p?rast ?le koeraraipe. Hommikumaa uulitsatel ei ole sarnane juhtumine kellegi imeasi. Lord oleks vaevalt kulmu kergitanud, oleks tema jalge ees surnud elevant maas olnud. Veidi suuremal m??dul ?ratas teine n?htus tema t?helepanemist. Eemalt tuli temale eesel vastu, kes oma v?iksuse kohta m??ratut koormat kandis. M?lemal k?ljel kolksusid suured kompsud ja kompsude keskel istus laia kerega beduiin, kelle pahema ?la ?le ilmatu pikk p?ssiraud vahtis. Musta pear?tiku voltide vahelt paistis t?mmukas ja tige n?gu suure konksninaga. Eesli k?rval k?ndis saleda, noorust ilmutava kehaga naisterahvas euroopa moodi riides, nagu Jeruusalemma t?tarlastekoolide kasvandikud seda kannavad; pea ja n?o ?mber oli tihe loor seotud, kuid loori prao vahelt l?ikisid suured s?simustad silmad. Uhke n?oga ja k?rge kujuga eurooplast n?hes n?is naisterahvas kohmetavat ja sammu viivitavat.
«Edasi, edasi, oh emaeesli t?tar!» karjus beduiin kurjasti. ?htlasi t?stis ta malakat, mis tal eesli hirmutuseks k?es oli, ei l??nud aga mitte eeslit, vaid hoop laksatas piki naisterahva selga. Raske teotuse all n?tkus naisterahvas p?lvist, aga ei teinud h??lt.
Lord Augustus Killmore oli kalgi iseloomuga inglane, kes araablasi kui alamav??rilist rahvat?ugu p?lgas ja nende h?dadest v?he hoolis. Ta oleks praegu n?htud asjast k?lma ?lakehitusega m??da l?inud, poleks mitte noore naisterahva Euroopa moodi ?likond ja see imelik, pisarate l?bi armupaluv pilk teda v?hekese liigutanud. Ta oli Kairos seisva Inglise jalav?e ohvitser ja sellep?rast araabia keele ja k?neviisiga pealiskaudselt tuttav. Ilma sammu kiirendamata astus ta ligemale ja ?tles:
«Kuivagu sinu k?si, oh k?rbe lurjus, et sa ?rna naisterahvast l??d! Kas sina oma prohveti ?petust ei tunne? Pean mina sind ?petama, mis kangema kohused n?rgema vastu on?»
Beduiin v?lgutas silmi. Vist seisis tal keele peal m?ni mehine s?na, nagu: «Et sa, pea alaspidi, maap?hja vajuksid, k?rnane ristikoer!» – aga