Pealkirjata

Anton T?ehhov

Anton T?ehhovi 1888. aastal ilmunud novell.

Anton T?ehhov

Pealkirjata

PEALKIRJATA

Viiendal sajandil, nagu n??dki, t?usis igal hommikul p?ike ja heitis igal ?htul une h?lma. Hommikul, kui ta esimesed kiired suudlesid kastepiisku, virgus maa ning ?hk t?itus r??mu, innu ja lootuse helidega, ?htul aga j?i seesama maa v?hehaaval vaiksemaks ning vajus karmi pimeduse peitu. P?ev oli nagu p?ev ja ?? nagu ??. Aeg-ajalt t?usis piksepilv ning k?rkis vihaselt k?u v?i langes taevast m?ni tukkuma j??nud t?ht v?i m??dus joostes kahvatu munk ning jutustas kloostrivendadele, et oli n?inud kloostri l?hedal tiigrit – ja see oli k?ik, ning siis oli p?ev j?lle nagu p?ev ja ?? nagu ??.

Mungad tegid t??d ja palusid jumalat ning nende eestseisja, vana mees, m?ngis orelit, luuletas ladinakeelseid v?rsse ja kirjutas noote. Sel kummalisel vanakesel oli ebatavaline and. Ta m?ngis nii kaunisti orelit, et isegi k?ige vanemad mungad, kelle kuulmine elu l?pu poole juba t?ntsiks oli j??nud, ei suutnud pisaraid tagasi hoida, kui ta kongist kostsid orelihelid. Kui ta millestki k?neles, kas v?i k?ige tavalisemast, n?iteks puudest, metsloomadest v?i merest, siis ei saanud teda kuulata ilma naeratuseta v?i ilma pisarateta, ja n?is, et ta hinges helisesid samad keeled mis oreliski. Ent kui ta vihastas v?i andus v?imsale r??mutundele v?i hakkas k?nelema millestki koledast ning suurest, siis haaras teda kirglik vaimustus, v?lkuvaisse silmisse tungisid pisarad, n?gu l?i ?hetama, h??l m?rises nagu k?u, ja teda kuulates tundsid mungad, kuidas ta vaimustus nende hingi k?tkestas; neil suurep?raseil, imetoredail hetkil oli ta v?im piiritu, ja kui ta oleks k?skinud oma vanakestel merre h?pata, oleksid nad k?ik viimseni teinud seda ?lima r??muga.

Tema muusika, h??l ja luule, milles ta ?listas jumalat, taevast ning maad, olid munkadele alalise r??mu allikaks. V?is juhtuda, et nende ?ksluises elus l?ksid puud, lilled, kevad ja s?gis neile igavaks, merekohin v?sitas nende k?rvu ning lindude laul muutus vastikuks, kuid selle vana eestseisja vaimuanded olid neile nagu leib iga p?ev vajalikud.