Alatu inimene

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa novell, mis ilmus esmakordselt 1956. aastal, 26 aastat peale kirjaniku surma.

Jakob M?ndmets

Alatu inimene

ALATU INIMENE

Vilu tuul puhus otsekohe mere poolt vastu n?gu. Lained tantsisid ja peksid vastu kallast. Laine ?hetasasest m?hinast nagu oleks vahetevahel inetut inisemist, kiunumist v?i midagi muud sarnast h??lt kuulda olnud.

Ma istusin Kadriorus mere kaldal, tuttaval kohal, kus ma alati vabal ajal armastasin viibida. Mitu korda pidin ma ?les t?usima ja ?ra minema, sest t?nane vihane meri ei meeldinud minule mitte. Kuid ikka j?in veel siia istuma ja vaatasin meelepahaga k?rsituid valgeid laineteharju.

?leval kaldal oli v?he inimesi jalutamas. Linnarahvas kardab k?lma meretuult. Nad arvavad, et see neile nohu v?i m?nda muud haigust v?ib saata, sellep?rast l?hevad nad rannast eemale.

Ometi oli keegi usaldanud mere ??rde tulla. Kui ta m??da ranna ??rt minu juurde j?udis, n?gin ma selle umbes 60-aastase mehe olevat. Tal oli kulunud kollane kuub seljas ja kaela ?mber mitmel korral paks villane sall visatud. Ta jalavarjud olid tugevate n??ridega kokku kortsitud. Mehe n?gu oli kaetud paksu habemega, mis kohati hall oli. Paks segamini habe andis talle veidi metsiku v?ljan?gemise. Ta paks ?mmargune ots, paksud huuled ja veidi v?lkuvad silmad avaldasid minu peale vastikut m?ju.

N?htavasti k?is ta m??da mereranda vaatamas, kas tugevad lained ei ole m?nda ?lesv?tmisev??rilist asja v?lja visanud. Selleks otstarbeks oli temal m??rdinud m?rjaks l?inud kaelkott k?eotsas.

N?htavasti ei olnud kott mitte t?hi.

Kui mees minu kohale j?udis, vaatas ta ringi, nagu oleks parajat kivi otsinud, kuhu peale istuda. Ta oli pika ranna-??re l?bi otsinud ja n??d olid mehe jalad ?mber veelompide k?ies ja ?he kivi pealt teisele astudes v?sinud.

“K?lamees, istuge siia pingi peale,” ?tlesin ma ja nihutasin veidikese teise otsa poole. “Siin on seljatugi, m?nusam istuda.”

Ta vaatas minu poole. Umbusaldust v?is sellest pilgust v?lja lugeda ja ka ?htlasi seda, et ta minu ettepaneku ?le j?rele m?tles.

“Istumine kulub ?ra,” ?tles mees ja tuli, istus minu k?rvale pingi peale. Ta sirutas jalad raskelt nagu tinapakud ettepoole. Vististi olid need tublisti paistes.

“Mis te leiate siit mere ??rest?” k?sisin ma p?rast seda, kui ma talle olin sigari andnud, mille ta pool t?rkudes vastu v?ttis. “Eks valju tuulega tule ikka midagi ka kaldale v?lja?”

“Mis siit leida on. N??d on s?jalaevad ?leval. Madrused k?ivad maal, joovad purju, kukub ?hteteist sisse. Vesi uhub ??rde – k?lbab ?les v?tta. ?les v?etakse ju ikkagi.”

“Meri on imelik. Mis just tinaraske ei ole ja kindlasti p?hja ei vaju, selle viskab ta ikka viimaks pikapeale kaldale v?lja. Teda v?iks selles asjas inimese s?dametunnistusega v?rrelda. Ka see ei suuda enesesse midagi ?ra peita, vaid p?rastpoole tulevad asjad inimese enese k?est avalikuks.”

“Ah teie tahate seda merega v?rrelda?”

“Seda v?iks, sest neil on teineteisega nii v?ga palju sarnasust. M?lemad on s?gavad, aga ka m?lemad ei suuda enese p?uesse miskit asja j??davaks mahutada. Sellest see ka tuleb, et tihtilugu ja mitme aasta p?rast suured kuriteod avalikuks t?usevad. Inimene jutustab nad ise ?ra, s?dametunnistus viskas enesest v?lja, justkui mere vood s?gavusest k?ik asjad kaldale kannavad.”

“Sooh, see on v?ga kena ja tark jutt,” ?tles mees ilma et ta minu poole oleks vaadanud, “aga kahju, et mina teda ?igeks ei pea. Ma olen ka ilmas neid s?dametunnistusi n?inud, kes miski asja juures kohmetama ei l??. Nende rahu ei suuda miski kuritegu segada.”

“Ei vist. V?ib ju olla, et m?nel hukkal?inud r??vlil niisugune s?dametunnistus on, aga arvatavasti ?rkab ta ka tema rinnus omal ajal.”

“Ah-ah-ah, hukkal?inud inimesel!” ja ta viskas selle juures nagu altkulmu vihase usutleva pilgu minu poole. “Ei tarvitse sugugi hukkal?inud inimene olla. Ma tean seda – sellep?rast ma ka ?tlen.”

“V?ib ju olla, aga siiski – peab tunnistama, s?dametunnistus n?rib tal ikka sees ja kihvtitab ta elu hoopis ?ra.”

“T?hi jutt,” vastas vanamees kange