Hobusevaras

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1930. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Hobusevaras

HOBUSEVARAS

Tiheda metsaparda ja lausiku rabaveere vahele laskunud h?tt oli alles elutu.

H?ti elanikud magasid.

H?ti ?mber hulkus kohevil karvadega, lidus k?rvul koeraklutt. Nuusutades puhtas ?hus heljuvat suitsu ja n?e h?ngu, t?stis ta vahetevahel nina ida taevakaare poole, kus oli t?mmatud metsa kohta verev koiduviir. Tumedal taevap?hjal s?udsid laisalt, aetud n?rgast tuulest, harvad roostetanud pilvekahlud.

V?is loota ilusat kevadeilma.

H?ti uks k??ksus kadakasil sagarail. Tuli ?ue p?ksatu h?ti peremees Ants P?rtling. Kohevil sassis pea, tokerdunud habe ja magamisest r?hmas poolkinni silmad. J?me takune s?rk tolknes ?ndlateni, j?ttes katmatuks soonilised karvased s??red. Toimetanud ?ra p?ksikorra haopinu taga ?leskaevatud peenramaal, k?hatas selgeks rinnad, urgitses s?rmega puhtaks nina ja silmitses itta.

Seal suurenes, laienes alaliselt verev koiduviirg.

Juurde jooksis kiunudes ja liputades saba koeran?ss, t?usis p?sti mehe najale, j?ttes s?rgile oma k?ppade haralised pitsatid.

“R??kis teine ?htul,” pobises Ants P?rtlingi habemes suu, “et tahab t?usta vara, aga n??d magab nagu nott. Peab ?ige ?ratama.”

P?rtling l?ks tagasi tuppa, kummardades harjunult k?lejat keha, et ei p?rkaks pea vastu tahmunud ukse peelispuud.

“Et teie p??namine ei saa kord ka t?is!” k?mises kare h??l h?tis. “Varsti ajab p?ike ?les, lehm iniseb karjaaias. Kuhu, kurat, oled pannud mu p?ksid?”

Seina ??rest tahumata sammastega asemelt, mille m?lemalt poolt ??rest ulatusid v?lja kollendavad ?led, ajas enese esmalt poolpuusakile Reet P?rtling. Vanunud pikad juuksed langesid ?le palge, nii et unised silmad vaatasid nagu p??sast. Laisalt t?mbas parem k?si n?rtsinud rinnanahkadele katkenud s?rgi.

“Kes neid on sul n?ind. Teab, kuhu ise ?htul viskasid,” lausus unine h??l. Upitades ?les oma tagumise kehapoole, hiivus naine savip?randale.

Vaevalt saanud ?le triibulise seeliku, astus ahju taha samasuguse voodi juurde. Haarates hoogsalt magaja ?last, h??dis:

“Liine, pagan, aja end ometi kord ?les. Sa ei j?ua sedasi ?igeks ajaks kartulimaale. J?lle siis teistel virin lahti.”

Pikk, v?imas ringutus ja suud ammuli kiskuv haigutus oli eidele vastuseks.

“Noh, aja ikka ?les, ega sul ole kuigi palju aega.”

T?usis istukile paksu-, punasen?oline, pika-, kollasejuukseline k?rgelekuhjunud rinnaga t?druk. Silmitses hoolega nelja roostetanud ruuduga akent.

“Ons p?ike t?usnud?”

“Mis sa n??d k?sid,” vastas juba askeldamise hoogu sattunud eit. “Aja aga ?les. Enesel minna hulk maad. Vaata, et j??dki hiljaks.”

Veel kord magus haigutus, veel kord hetkeks langus v?idunud p??riga padjale.

“?? sa pagan j?? n??d uuesti,” h??dis eit, p?hkides k?ega higi ?hmaselt ruudult. “N?e, hakkabki varsti t?usma.”

L?igi tuba t?is kuldkollast valgust. Isegi nii ere oli see, et valgusjoomes v?is n?ha tantsimas tolmuk?bemekeste pilve.

Puukiiludega kinnil??dud voodi nagisedes Liine t?ustes, seistes viivukese keset p?randat, l?i t?druk ?le pea oma liharullid k?sivarred ja konte ragistades ringutas tugevaj?uliselt.

“Mis sa pagan teed!” h??dis ema. “Venitad viimaks oma sisikonna. Hakka siis arstima.”

Leidnud oma p?ksid, mis n??d poolenisti kontidel, seeras vanamees k?rkjap?hjaga tooli akna alla laua ??rde, toppis aegamisi t?is piibukaha ja peagi lagunes ja h?ljus suitsuvinetis meeter-poolteist ?le savise p?randa.

“Kaoks sind oma alalise tohlamisega. Matab otse hinge kinni.” Surudes k?ega n?rtsinud rinde kohas, k?his naine, nagu oleks raiutud n?ri kirvega ta rinnus lahti lihalatakaid.

“Mart tegi ?htul juttu laadaleminekust,” ?tles naine, saades tagasi hinge k?hast. “Kas sa ei ajaks teda juba ?les?”

“Eks ma aja,” h?mmeldas habemes suu, ilma et valla oleks lasknud piibupugu, millesse olid kulutanud kollased hambat??kad s?gavad ?narad.

T?usiski. L?ks ja l?kkas lahti ukse, mis viis kolde eest toa otsas olevasse kambri. Siin oli ?sna pime. Ainsale aknale oli t?mmatud kirjuv?rviline, veidi auklik