Koera s??

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1917. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Koera s??

KOERA S??

Selle koera nimi oli Sulli. V?ib olla, et see ta esialgne nimi ei olnudki, sest siia tallu ei toodud teda mitte koerapojana, keda pastlan?ela vastu vahetatakse, vaid ta tuli ise hulkuja koerana. See juhtus just sel ajal, kui talus koera ei olnud, ja sellest see tuligi, et peremees ?tles: “Ta v?ib j??da, sest koerata on ikka ?udne.”

V?ga lahja ja n?lginud loomana tuli ta tallu. Keha kattis inetu tokerdanud karv. N?htavasti oli ?he ukse tagant teise taha k?imine h?vitanud kogu ta iseloomu nii kaugele, et ei julgenud r?ngas pidada sabagi. V?is kohe aru saada, et ta ?iget kasvatust ei olnud saanudki. Peale selle, kui jahulake nahka pandud, oleks ta tingimata pidanud tulema saba liputades peremehe ligi. Tema aga hiilis areldi eemale, k?rvad lontis.

Varsti saadi ka aru, et hulkuja koer s?nnis ei ole nende ?lesannete ja talituste jaoks, mis talle t??ks anti.

Kord kutsuti teda ?gedalt. Siga oli p??senud kartulip?llule, kus ta ?mber l?kkas rohelised varred. Koer ?ssitati sea kallale.

Sullile oli see v?ga paras juhtumine, sest ta tahtis ometi oma agarust n?idata ja sel viisil v?ita lugupidamise. Ta kargas ?le aia, jooksis sea juurde ja surus oma teravad hambad selle pehmesse turja nagu k?sna.

Niisugune tubli t?? tekitab hinge r??mu ja uhkuse tunde.

?lest?stetud peaga ja liputades saba l?henes koer peremehele.

Seal anti talle kaikaga tugev hoop m??da k?lge. Pistes p?genema ja tagasi vaadates alles t?nava otsas, n?gi koer peremehe ?lest?stetud ?hvardavat rusikat: “Koeraraisk – kisub looma l?hki!”

Koer langes koplis murule maoli ja lastes pead esimestele k?ppadele, vajus ta m?ttesse.

Aga koera m?istus ei suutnud kuidagi seda ?les arvata, miks ta selle tubli teo eest, mida ta t?itis haruldase s?diduse ja agarusega, sai niisuguse palga.

M?ni p?ev peale seda p??sis naabri vasikas ?le mulgu kapsaaeda. Vasikas on v?le ja kangekaelne loom, ja n??d jooksis ta tagaajajate ees peenarde vahel ja s?tkus puruks noored kapsapead.

N?hes koera, kutsus peremees teda ja ?ssitas vasika peale.

Kohe otsustas Sulli, meeles pidades minevakordset ?petust, seda asja t?na hoopis teisiti teha. Ta jooksis vasika juurde, ei v?tnud aga mitte temast kinni, olgugi et ta ka siin oleks v?inud hambad kergesti vajutada lihha. Ja n??d jooksid nad kahekesi ?le kapsapeenarde, veel suurema hooga puruks tallates ?rnu kapsap?id.

Seal k?is ?kitselt k?va hoop koerale vastu k?lge.

Peremees oli teda tabanud rusikasuuruse kiviga.

Kisendades jooksis Sulli ?le aia koplisse.

“Koeranaru!” kuulis ta h??du ja veel teinegi kivi lendas talle j?rele, mis ?nneks aga ei tabanud.

Kui teda sellest ajast peale veel m?nikord loomade peale ?ssitati, siis laskis ta saba longu ja jooksis hoopis teise k?lge. Ta aimas ka, et nii just ?ige ei ole talitada, kuid selle peale oli ta kindel, et teda ei saada paisata rusikasuuruse kiviga.

?he tarkuse oli ta k?tte saanud pika m?tlemise j?rele: oma naha p??stmine on alati k?ige m?nusam ja soovitavam.

Sellest ajast peale hakati talle andma hirmus v?he s??a. Aga oli s?gisene aeg ja kuidagi ikka l?bi sai. Ta l?ks ?htul hilja kartulip?llule ja korjas sealt tule ??rest karjapoiste kartulikoori ja silgup?id. Vahel juhtus veel leidma lamba sisikonna, k??gi juurest seas?rgu ja muud, ja nii sai ikkagi hingepidet.

Talve tulekuga muutus elu palju pahemaks. Iga p?ev sadas lund. See kattis maapinna paksu vaibana, nii et kusagil enam mitte midagi ei leidunud, millega v?imalik oleks kustutada n?lga.

Aga siiski n?lga ei lastud teda surra.

Kui ta t?hja k?huga lumehange otsas istus ja teravalt kibedat, l?bil?ikavat kirdetuult nuusutas, kas selles l?hna ei tunduks, millest mingit toidupoolist v?iks aimata, avati uks ja h??ti teda nimepidi.

See oli ?mmardaja, kelle silmist paistis heldimus. Ta pani kapa ukse k?rvale ja kutsus teda s??ma.

Alles siis, kui ?mmardaja tuppa l?ks, astus Sulli kapa juurde ja hakkas lakkuma.

See oli tema toidus. Veidi jahu riputatud leige