K?rts

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1915. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

K?rts

K?RTS

Keegi ei tuleta teda meelde, ehk kuigi temast juttu tehakse, ei taheta temast midagi head ?telda. N?idatakse vihase valuga tema poole: n?e, seal ta seisab, kes meie rahva verd ja higi on imenud, rahva edenemist luupainajana hoolimatult r?hunud.

Ei ole ka ime. Laulikud laulavad ainult sellest p?ikesest, mis elu ja j?udu annab, vaimustatud isamaalased unistavad ainult nendest aadetest, mis terve rahva vere kiirele jooksule sunnivad ja vanaaja uurijad k?ivad nagu varjud kuuvalgel ??l ?mber ja otsivad kadunud aegadest neid t?htesid, mis sellel ajal surutud rahvale teed valgustasid.

Aga ikkagi valgustasid.

Teda ei tuleta keegi meelde, sest mis head v?iks siis k?lak?rtsist k?neldagi. Olgugi, et aastak?mneid meie rahva elus t?htsaks teguriks on olnud, kaob ta t?helepanemata nagu vari ja kellelgi ei tule meelde ta hauale palukavartestki p?rga panna ega temale lahket s?na j?rele h??da.

Niisama v?hen?udlik kui ta elus oli (ma m?tlen seda muidugi v?liselt), n?nda on ka ta lahkumine ilma kaugelekostva k?rata.

Kaduvale k?rtsile ei panda kandlem?ngusid helisema, ta h?vinemise s?num ei riku silmapilgukski unerahu.

Ma n?en teda praegugi veel, kuidas ta seal m?en?lvakul tolmuse maantee kaldal aastate kaupa laisalt lamas, madalad hallid uksed alati vastu l?unat lahti. Vanemad mehed m?letavad ka urmseks n?ritud postide peale toetavat losakile vajunud r??stast, viltuste piitadega ust, mis lahti tehes ikka k?gises, ja ?leni tolmuga kaetud kustunud klaasidega aknaid, mis nagu sandi haiged silmad teelisele otsa vaatasid. Aastak?mnete eest k?neldi: k?rts ?hvardab kaela kukkuda, aga siiamaani pole ta veel oma ?hvardust t?ide saatnud.

Kui ?mberringi uued voolud nagu hea p?rm k??rimist s?nnitasid, elanikud endale uued majad ehitasid, mille suured selged ruudud alla langeva verekarvalise p?ikese valguses kirgasid, j?i k?rts ikka endiseks: ta ?mbrusest imbus vastik s?nnikuhais kaugele ja miljonid sitikad aelesid rooja sees ta ukse all ja peale p?eva loodet ronis inetu k?rnkonngi ta vundamendi ??res.

K?rtsil on omap?rane meeleolu. Joodik v?ib p?evade kaupa poolpimedas k?rtsitoas koonutada. Ta viibib nagu kusagil n?iakambris, kust ta v?ljap??semiseks teed ei leia. Tundide kaupa vahib ta vahetpidamata auklikule paep?randale ja k?neleb iseendaga. Ka siis lepib ta k?rtsiga, kui tal raha pole ja viina ka v?lgu ei anta. Ka rahata inimese kohta on k?rtsil oma t?mbej?ud.