K?lamehed

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa romaan, mis ilmus 1956. aastal – 26 aastat peale autori surma.

Jakob M?ndmets

K?lamehed

1

Niisugust osavust, julgust ja libedust etteastumises polnud siin enne n?htud, ja mida enne n?htud ei ole, see on esmalt v??rastav. Nime j?rgi olime ennegi temast kuulnud, aga teistel peale ?he polnud ?nneks l?inud teda n?ha. Va hea mees Kustav Leipmann oli temaga k?ll juba isiklikult tuttavaks saanud ja n??d tormasid teised Leipmanni kallale k?simustega, nagu: mismoodi mees ta on? Mis vaimu laps? Kuidas ta oma v?limuse poolest ka on? jne. Leipmann v?is muidu k?ll tark mees olla ja selleks teda ka peetigi, kuid nende k?ikide k?simuste peale ei suutnud ta ometi kosta. See oli ka vististi Leipmannile ?nneks, kui keegi punase habemega mees l?henes ja Leipmanni k?est k?sis: “Kuidas n??d l?heb?”

Seda Leipmann teadis, kuidas ta l?heb. Aastak?mned oli ikka ?htemoodi l?inud, ainult see oli ise?raldus, et ta jala sisse oli n??d jooksja l??nud. M?ned k?skisid jalga p?hjapoolse katuse sambla sees hautada, teised j?lle sipelgates. N?nda sai ?le?ldine k?ne hoopis teise voolu.

Seal l?henes keegi noormees. Ta oli, nagu pea v?is m?rgata, korralikult riides. Hiljuti moodi tulnud pruunjasmust k?bar oli tal peas, kuna see v?he pahemale poole viltu oli, just nagu oleks ise kogemata kaldunud. Peenike sedasama karva suvepalitu oli tal seljas. L?hikene palitu, ilma seljast v?lja l?ikamata, nagu kubermangulinnas kanti, aga siinpool veel mitte rahva seas armsaks saanud mood. S??rases palitus oli inimene nagu pikas viljakotis, aga see oli uus mood. P?lvist saadik paistsid musta- ja hallitriibulised p?ksid. Jalas olid l?ikivad, peenest nahast “randi”-saapad. Olgu k?ll, et teetolm oli saabaste peale heitnud, sellegip?rast v?is asjatundja silm kergesti m?rgata, et need saapad heast nahast olid, v?ib-olla hoopis veel peenemat seltsi, eht Varssavi omad.

P?ris peenikene poiss.

Ta tuli pikkamisi, aga ometi kenal, uhkemoelisel k?nnakul. Siin oli talle k?ik v??ras – inimesed, riided, ?mbrus. Ta oli enne palju kuulsast Laiksaare kihelkonnast kuulnud, sest see koht oli isamaa ajaloos t?htis. Siin oli maalinn olnud, kus kuulus eestlaste vanem kaua vaenlastele vastu pannud. Vaenlasi saanud tuhandete viisi linna valli all otsa, nii et neid p?rast mitusada ?hte hauda pandud. Seal tee ??res seisavad praegu p?ratud augud, sissevajunud haua kohad, p?ris t?e tunnistajad, kes meile k?ige selgemini teavad hirmulugusid minevikust jutustada. P?rast seisis Laiksaares loss, mille omanik pool kuradit olnud. Rahvas teab veel praegu kohutavaid lugusid Laiksaare lossi omanikust k?nelda, olgu k?ll, et lossist muud pole j?rele j??nud, kui paljas kivivare, inetu, l?bi urmseks n?ritud kivihunnik. Aga ka veel praegu tulla surnuaia poolt t?iskuu ajal p?ratu heinasaad m?hinal m??da teed ja kaduda Laiksaare lossi varemetesse.

See pole keegi muu kui endine Laiksaare lossi omanik.

Ja ?le selle peeti Laiksaare kirikut oma ?mbrusega geograafiliselt ilusamaks kohaks meie isamaal.

T?htjas, iga?hele koolipingil juba tuntud koht.

Ja n??d oli ta siin, siinses ajalooliselt m?lestusterikkas paigas.

Noormees k?is pikkamisi, ilusal k?nnakul ja ta tundis, kuidas mingi vool ta hinge t?itis. Vanaaja v?itlused astusid ?lielavalt ta vaimusilma ette ja ta n?gi ahastades v?itlemises n?rtsivaid j?udusid ja p?ratut iket l?henevat, mis p?risrahva piinarikkasse orjak?tkesse sidus. Ta silm oli selgitatud, sellep?rast n?gi ta vigasid esivanemate v?itlemisviisis, aga ta ei tahtnud neid mitte s??distada, vaid ainult kibedat kahetsust nende ?le s?dames tunda.

Ja tema ?ksi tundis seda. Siia oli t?nasel ilusal hommikul juba rahvast hulgana kokku kogunenud, aga tuli sellele hulgale ka midagi meelde nende ajalooliselt t?htsate kohtade juures viibides. Vist v?he k?ll. Nad olid siia ja sinna hunnikutesse kogunenud ja ajasid elavat juttu – hoopis igap?evastest asjadest. L?hedalt pagar oli oma hobusekondi k?ige k?rgema k?nka peale t?mmanud, kuna vankri ?mber noorte t?drukute siidr?tikud p?eva k?es l?ikisid. ?ige, r?tikud need