K?tisemaal

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1915. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

K?tisemaal

K?TISEMAAL

Tiheda veeauruga oli ilm nagu sinise suitsuga t?idetud; see voolas j?ena lagedalt metsa vahele ja kattis villasest riidest kuue kerge halli uduga.

Tee ??rest t?usis m?danevate lehtede hais ?les ja iga rao otsas k?kitas l?bipaistev veetilk. Tee loogeldas hiilgava halli mudaj?ena metsa vahel ja jalad l?id valutama kitsal teeserval hoides ja tahedamaid kohti otsides. Mitmel pool tee ??res olevatel aasadel virvendas vesi, millest kuivanud kasteheinak?rred v?lja paistsid. Vahel lendas r?hn loogeldes ?le tee, istus k?rel?he k?ljele ja tagus koore vahelt ussikesi saagiks.

Ma l?ksin teed m??da, mis mulle l?pmata pikk n?is. Niiskus, mis mind vahetpidamata ?mbritses, tundus riietest l?bi tungides vastikuna ja muutis meeleolu raskeks. Juhmilt astusin edasi. M?tted olid nagu jalutud sandid, kes k?ttep??dvast eesm?rgist kaugemale ei jaksa, nagu roidunud koerad, kes endid kuidagi jalust ei jaksa koristada.

Pilved langevad su peale, suruvad sind; kitsikuks muutub see ilm, mis suvel, kus sinine taevas k?ttesaamatus k?rguses paistab, nii meelitavalt h?iskamisele kutsub.

Sulle tuleb korraga meelde: niisugune hall elu on k?ll ilma igasuguse eesm?rgita. Kus sa suve jooksul kangruna oma edaspidist elu kudusid, kangasse ilusaid heledav?rvilisi lootusekudesid sisse l??es, n?ed n??d, et see k?ik ainult j?medaks ja h?redaks kotiriideks on valminud. Kus sa suvel peenraid ?les l?id, neile hoolega ilusa?ielisi lootuselillesid peale istutades, leiad n??d, et need k?ik lihtsa umbrohuga on kaetud.

Alles n??d n?ed, kui kaugel ja k?ttesaamatu see k?ik on, millest m?ni aeg tagasi kui olemasolevast asjast unistasid.

Ja kui t?hine see k?ik on. Oli aeg, kus see tee-??r tuhandetes ?ites kirendas, toomingas oma helmeid lumena pillas ja r??k paksus luhas kisendas. Kus see n??d on k?ik?

K?ik on kadunud.

Kibe valu t?idab rinda. K?lm on, nagu oleksid j??d rohkesti alla neelanud.

Kas siis r??mul h?iskavast ja edevalt ilutsevast kevadest j?lgegi ei ole j?rele j??nud?

Sa tunned, kuidas k?ik su kaugeleulatuvad ihad kustuvad ja sa vajud sellesse ??reta udumeresse, t?hjusesse, kust sulle ainult r?ske veeaur vastu silmi l??b ja vastik m?danevate lehtede hais ninasse tungib. Su ihaldus p??ab karkudel ?le uksel?ve komberdada, sooja tuppa, kus sa oma v?simusest v?iksid kosuda. Sinna j??b ta nagu vigane sant sooja ahju paistele istuma.

Seesama, mille j?rele iga loomgi igatseb, kui s?gise vihm ta karva on ligem?rjaks teinud.